..................................................................7 2 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed
.....................2 Pakend................................................................................................................................................3 Miks prügi sorteerida? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti ega Tallinn. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa
koguda ja ära anda; on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikel oleks piisavalt informatsiooni jäätmetega seonduvatest võimalustest ja kohustustest. Heas korras kodu juurde kuulub kindlasti korralik prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Jäätmetöötlejad pakuvad erineva suurusega prügikonteinereid, siiski soovitatakse valida sellise mahuga konteiner, et tühjendamissagedus oleks vähemal kord kahe nädala jooksul - nii püsib konteiner ja selle ümbrus puhtana. 2.2. Miks sorteerime prügi ? Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada, on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine
...............lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED · Ohtlikud jäätmed (jääkõlid, õlifiltrid, värvi-, liimi-, laki- ja lahtustijäätmed, elavhõbedalambid, vanad ravimid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, patareid ja akud jms). · Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne). · Aia- ja pargijäätmed (lehed, oksad, niidetud muru jms). · Vanapaber (ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, vihikud, trükiga ja puhtad kirja ning joonistuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid).
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks. Selleka tuleb need viia ohtlike
asuvatesse automaatidesse. Muu pakend viia tasuta pakendijäätmete konteinerisse. Paberi- ja papijäätmed viia oma maja juurde tellitud papi ja paberikonteinerisse või nt tasuta avalikku paberi ja papi jäätmete konteinerisse, võib põletada ka kodus ahjus. Aia- ja haljastusjäätmed ehk pargijäätmed tellida oma jäätmevedajalt kodu juurde asjakohane teenus, viia ise jäätmejaama või kompostida võimalusel oma aias. Ohtlikud jäätmed (patareid, akud, vanad värvid jne.) viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. Romusõidukid viia autolammutustöökotta (romulasse). Kui sealt saadud lammutustõend esitada autoregistrisse, siis kustutatakse auto registrist, ilma sellise tõendita aga autot arvelt maha ei võeta. Vanad ravimid viia tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Võimalused prügis vabaneda: 1. PRÜGI JA JÄÄTMETEST VABANEMINE KESKONNASÕBRALIKU HÄVITAMISE KUJUL. 2
biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja
endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulga Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid. Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on: · kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed · kasutatud akud · mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed · lahustid · mürgid ja tõrjeained · ravimid · elavhõbedat sisaldavad jäätmed · raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta: · o elektriline hambahari o Tolmuimeja o habemeajamismasin
nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele
Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Prügi ohtlikkus loomadele Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele.
inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja tehastesse viimist oodates muutub suurem osa jäätmetest ümbertöötlemiseks kõlbmatuks, kuid ise sorteerides aitame me vähendada jäätmete segunemist omavahel ja see tagab jäätmete puhta kvaliteedi ning seetõttu ka kergema jäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise. Paber- ja pappjäätmed, biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid. Kolmandaks oluliseks põhjuseks on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, mida hoolikamalt jäätmeid sorteerida ja mida rohkem neid taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteinerisse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta, sest saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks
Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist. Tartu linnas asuvate korrusmajade eest võib leida kahte sorti konteinereid: paberi- ja papikonteinerid ja olmejäätmete konteinerid. Esimesse peaksime panema ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid jm puhtad paberpakendid. (vt.Joonis 9 .2) Pakendid saab viia kogumispunktidesse tasuta. Pakendid peavad olema puhtad, tühjad ja kokkupressitud (v.a klaaspakend). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid tagasta taaraautomaatidesse kaupluste juures või taarapunktides. Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid,
- Salvrätikud (4 tk, hamburgeriga kaasas) - Hamburgeri tasku Jälgimise all olnud päeva vältel käisin poes ühel korral, ostsin 3 banaani, 2 saia, paki juustu, kartulisalati, snickersi ja kilekoti. Käisin ka väljas söömas ostsin ühe hamburgeri ning 0,5 l Sprite. Tekkinud jäätmed : teepakk, piimapakk, tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, salatikarp, 2 väikest kilekotti, hamburgeritasku , banaanikoored, Sprite pudel - Biolagunevad jäätmed tualettpaber, paberkäterätt, salvrätikud, toidujäätmed, banaanikoored, teepakk, hamburgeritasku - Pakendid - piimapakk, salatikarp, kilekotid - Taara Sprite plastpudel Antud päeva jooksul ei tekkinud mitte ühtegi ohtlikku jäädet, kõige rohkem tekkis biolagunevaid jäätmeid. Prügikonteinerit meil kodus ei ole, sorteerime prügi ise erinevate liikide järgi ning viime
tihtipeale oma sõiduriistale sappa metallist joogipurgid, mis annavad lärmakalt märku noorpaari lähenemisest. Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid ja muu puhas metalltaara. Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida. Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO 2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või
Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; · Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; · Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib,
- kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed - värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid - põlevkivi jäägid - väetised ja pestitsiidid - tööstusjäägid - rotimürk jm biotsiidid - ettevõtlus - kompaktlambid (ehk säästupirnid), - .... päevavalguslambid - patareid ja akud Mida peaks teadma tavainimene? Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti (eraldi segaolmejäätmetest) ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti. Eraisikud saavad väiksed kogused ohtlike jäätmeid viia jäätmejaama. Jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette.
· Määrdunud või vettinud · papp ja paber · Papp ja paber, mis sisaldab muud materjali, nt foolium · Majapidamispaber · Kile · Kasutatud pabernõud ja papptopsid · Foolium- ja kopeerpaber · Ehituspaber · Vahtplast · Kartongist joogipakendid Pakendijäätmed: Plastpakend: · Jogurti- ja võitopsid · Õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid · Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, nt sampoonipudelid · Plastnõud ja -karbid · Muud puhtad plastpakendid · Kilekotid ja pakkekile Klaaspakend: o Värvitud ja värvilised klaasist alkoholipudelid, nt veini- ja viinapudelid (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid) o Värvitud ja värvilised klaaspurgid o Muud värvitud või värvilised klaaspakendid, nt siirupi või õli klaasist pudelid Metallpakend:
Teisalt on see loomulikult keskkonnasõbralik tegu, sest kui kõik kokku koguda ja viia tehastesse, siis selleks hetkeks on enamus jäätmed juba ümbertöötlemiseks kõlbmatud. Kui inimesed ise sorteeriks kodudes aitab see kaasa jäätmete mitte omavahelisele segunemisele prügi hulgas ning see tagab jäätmete puhtama kvaliteedi, mis omakorda kergendab nende ümbertöötlust ja taaskasutust. Biolagunevad jäätmed, toidujäätmed, pakendid ning papp- ja paberijäätmed on tegelikult väga hea taaskasutussõbralikud. Kolmandaks põhjuseks saab tuua ka rahalise kokkuhoiu. See tähendab seda, et olmejäätmete sorteerimisel, mida hoolikamalt neid sorteerida ja mida rohkem taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid segaolmejäätmete konteineritesse ning seda vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seda sellepärast, et saab kasutusele võtta väikesema konteineri ning kasutada ära vaid seaduses ettenähtud ühe korra jäätmeveoks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See
Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud 2) mootorsõidukid ja nende osad 3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 4) rehvid Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt peab tootja tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nende tegevustega seotud kulud kannab tootja. Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista
eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse võõrmaterjalid nagu etiketid jm. ning helvestatakse. PET pudelid, suurem PE (polüetüleen) kile, PS (polüstürool) ja veel mõnes plastitüübid töödeldakse osaliselt ümber Eestis - kas PET-helbeks või otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga erinevaid plasttooteid, kilekotte jm. 2) PVC plastikust (meditsiinilised pakendid, karbid, mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, pakkekile, krediitkaardid, kaabli isolatsioon) saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu jm. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. Eestis on plastide suurimaks käitlejaks ASi Plastitehas, kelle tegevusalaks on
kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse
Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid).
nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt. Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. · jäätmed Ohtlikud jäätmed on oma omaduste poolsest inimorganismile või looduskeskkonnale kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erikäitlust. Teadmised ja kogemused on määrava tähtsusega ohtlike jäätmete ohutul kõrvaldamisel. ohtlike jäätmeid kogume ja käitleme : · patareid ja akud · vana õli ja õli sisaldavad jäätmed · päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed · vananenud ravimid · külmkapid, televiisorid ja monitorid · värvid, lakid, liimid ja lahustid · saastunud pinnas · asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) · ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) · kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused
Ohtlikud jäätmed on küll enamasti väikesed, kuid nendest lahti saamine on keeruline. Nad erinevad teistest just selle pärast, et nad on oma keemiliste omaduste tõttu inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui nad loodusesse jätta või isegi siis kui nad kodus liiga kaua vedelevad. Neid käsitletakse tavaliselt teistest eraldi. Ohtlikke jäätmeid on tegelikult väga palju, kuid enim tuntud on igapäevased kodus olevad esemed. Näiteks kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed on patareid ja akud. Kindlasti ei tohi neid põletada, sest siis vabanevad elavhõbe ja kaarmium, mis õhku ja vette sattudes põhjustavad erinevaid haiguseid. Patareidest saab vabaneda, viies need kaubanduskeskustes asuvatesse kogumispunktidesse. Säästlikum on aga kasutada akusi, sest need kestavad kauem. Ohtlikud on ka elektroonikajäätmed, mida paljud inimesed tihti ekslikult tavaprügi hulka viskavad. Tegelikult on nendes mitmed kahjulikud ained, nagu tina, elavhõbe ja liitium,
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamis
Loodusliku mitmekesisuse all mõeldakse üksikuid taime ja loomaliike oma loomulikus kasvu ja elukeskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks... ...loetakse vastavalt ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed - Kasutatud õlid ja õlised jäätmed (õlifiltrid, õlinõud jne.) ning õliradiaatorid - Akud, patareid ja laetavad akud 5 - Värvid, lakid ja liimid - Puidu kaitse- ja immutusained ning nendega töödeldud puit - Päevavalguslambid - Ravimid ja kraadiklaasid - Taimekaitsevahendid ja nende pakendid - Puhastusainete ja lahustite jäägid Ohtlike jäätmete käsitlus väeosas - Jäätmekäitluse puhul tuleb korraldada jäätmete kogumine, sorteerimine, ladustamine ja üleandmine või käitlemine. - Tuleb korraldada ka jäätmete vedu. Olmejäätmed
väikestes kogustes. Eelneva tõttu on oluline, et inimesed mõistaksid, kui oluline on eristada ohtlike jäätmeid tavajäätmetest ning viidaks vastavasse kogumispunkti. Kus toimub ohtlike jäätmete käitlus õigel viisil, mitte ei ladestata viimaseid loodusesse. Ohtlike jäätmete käitlus on oluline ka seetõttu, et vältida terviseriski oma kodus. SLAID2 Tüüpilised ühe hariliku inimese elustegevuse käigus tekkinud ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, õlijäätmed (vanaõli, õlifiltrid, õlised kaltsud), elavhõbedajäätmed (kraadiklaasid, lambid), vananenud ravimid, värvi-, laki- ja liimijäätmed, lahustid ning mitmesugused muud erinevad kemikaalid, elektroonika seadmed. ( kõrvale pilt oko 1) Ohtlike jäätmete pakendid tühjana ei ole meile ohtlikud, kuid küll on ohtlikud pakenditesse jäänud kemikaalide jäägid, mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3
biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed - Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Eesti keskkonnaseisund Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taas
kohustatud ise korraldama ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale isikule. Ettevõtete ohtlikke jäätmeid võtab vastu AS Epler&Lorenz. Tartu elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia: · Jalaka 60b ja Jaama 72c keskkonnajaama (võetakse vastu akusid, patareisid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslampe jm); · kolmeteistkümnes bensiinijaamas (patareid, akud ja vanaõlid); · ohtlike jäätmete käitlusfirmas AS Epler ja Lorentz (vanad akud, patareid, õli sisaldavad jäätmed, värvid, lakid, lahustid, elavhõbedajäätmed, ravimid ja kemikaalid); · lisaks 47 patareide kogumiskasti (patareid, väikeakud). 3.2 Pakendijäätmete kogumiskorraldus Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peavad pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud