A.W. Hupel- annavab välja ajakirja ,,Lühhike õppetus...’’ 1766 J.W.von Lauw - Põltsamaa mõisnik või lossihärra, kes ehitab lossi ümber 11.. Kirjuta daatum Eesti liitmine Venemaaga- 1710 I eestikeelne piibel ilmub trükis-1739 Põhjasõda- 1700-1721 Asehalduskord-1783-1796 12.Kirjuta sündmus. 1739- koolikohustuse algus eestis; piibli eesti keelede; Roseni deklaratsioon 1775- tartu tulekahju, mis hävitas enamus osa tartust; 1765-kaotati saaremaa provintsiaalne iseseisvus; Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis välja 13 punktist koosneva koolipatendi 1709- Vene tsaari Peeter I väed võitsid Poltava lahingus Karl XII poolt juhitud Rootsi armeed 1766-Põltsamaal hakkas ilmuma kohaliku arsti Peter Ernst Wilde arstiteaduslik ajakiri "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse" Peter Ernst Wilde asutas Põltsamaale maa-apteegi, mis oli esimene omataoline Eesti alal
Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Ta sündis Hispaanias, aristokraatlikus kuid suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa
pahauskne. Objektiks käibelised asjad. Kaitseks preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid valduse taotlemise, kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine. Omandiõigus õigus asja vallata, kasutada, käsutada. kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma. Asja haaramine, vallutamine; asjad, millel pole omanikku; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta
3 Omandi- ja valdusõiguse juriidiline eristamine saigi alguse Roomast. Rooma juristid (Ulpianus) väidavad otsustavalt, et "nihil commune habet proprietas cum possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse).4 Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: kviriitlik omand, peregriinide omand bonitaarne ehk preetorlik omand, provintsiaalne omand ning kaasomand.5 Nendest on täpsemalt juttu referaadi osas, mis puudutab omandiõiguse sisu. Meie töö koosneb kuuest peatükist, milles esimeses anname lühikese ülevaate Rooma õiguse olulisematest õiguseallikatest: ____________________ 3 Õiguslikud tehingud sõlmiti Roomas kehtetuse ähvardusel teatavate sõnade lausumisega koos kindlate tegude ja rituaalide sooritamisega
Rooma kodanike jaoks.Kui vastavad provintside maatükid olid kellegi eraisiku käes, siis polnud see enam dominium vaid possessio! Aegamööda hakati provintsi maatükkidele osutama suuremat tähelepanu. Provinti maatükke sai omandada igamise teel. Diocletianus võrdsustas Itaalia ja provinti maatükid selles mõttes, et maksustas provintsides asuvate maatükkide eeskujul ka Itaalias asuvad maatükid. Kujunes PROVINTSIAALNE OMAND, eri normistikuga ja eri kaitsevahenditega. ************** Kaasomand- kaasomand on siis, kui on jagamata.. Ühiskasutatavad osad.. Usucapio- see on igamine.. Maaomandi puhul pidi kaalumehe/5 tunnistaja juuresolekul tükike mulda anda. Ius gentium- omanik peab näitama selget tahet võõrandada oma vara.. juristid esindavad sageli/isa/vanaisa annab notariaalse volituse. Klassikaline viis- minu omand- pean näitama selge tahte.. kohus
2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand - condominium, communio pro indiviso; sest ese kuulub kahele isikule Liigid: Kviriitlik omand Preetorlik omand Peregriinide omand Provintsiaalne omand OMANDI KAITSE Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1. Rei vindicatio - ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks 2. Actio negatoria - negatoorhagi on hagi omandi kaitseks valduse kaotusega mitteseotud rikkumiste korral 3. Actio publicana - loodi preetorliku e. Bonitaarse omandi kaitseks ja kaitsti nii heauskset
28.Omandiõiguse vormid Bonitaarne ehk preetrolik omand- Aluse selle omandi tekkimisele võis olla peamiselt kahesugune 1.Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalsed fakte. Kui asi sattus võõrandajate kätte tagasi või oli juba kolmandate isikute käes, ei saanud omandaja seda esialgselt enam tagasi nõuda. 2 Võis juhtuda, et omandamise akt sooritati täiesti vormikohaselt kuid viga võis olla sisulist laadi nimelt võis juhtuda et võõrandaja polnudki omanik. Provintsiaalne omand provintsi maatükke sai omandada igamise teel. Kaasomand- üks ja sama asi on reaalselt jagamata mitme isiku omandiks. Igal omanikul on mõtteline osa. Kvriitlik omand- Peregriinide omand 29.Omandiõiguse kaitse Siin oli Rooma õiguses kahte liiki kaitsevahendeid. POSSESSOORSED hagid milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab asja valduse tagasi, küsimata kas ta on omanik. PETITOORSED hagid nendega taotlebki omanik omandiõiguse tunnistamist.
omandiõiguse kohta(õigus kasutada ja käsutada) 3) Actio publiciana- akti formaalsete või sisuliste vigade puhul Kviriitlik omand- vanimas Rooma õiguses võis omand kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikuile Rooma kodanikele. Ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sõna täpses tähenduses. Peregriinide omand Bonitaaarne ehk preetorlik omand- praetor urbanus'e ediktiga eri instituut Provintsiaalne omand- provintsimaatükke sai omandada igamise teel. Eri normistikuga ja eri kaitsevahendiga. Õigused võõrale asjale PANT Võla kindlustamiseks antakse mingi asi. o Fiducia cum creditore- võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusega see asi võlgnikule võla tasumisel tagasi anda. 2x võõrandamist. o Pignus- anti võlausaldaja kätte vaid faktiliseks pidamiseks. Asjaõiguslikku kaitset polnud.
Etapp – Lepingu läbirääkimised Kõige kõrgema reitingu saanud firmaga alustatakse läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimised peaks kõigepealt paika panema kogu teostatavate tööde ulatuse ja järjekorra. Peale selle hakatakse vaidlema hinna üle ja jõutakse välja selleni, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. 17.12.15 47 Tavaliselt võetakse aluseks kehtivaid hinnakirju või neid, mida soovitab provintsiaalne assotsiatsioon (näide teksti tõlkimise hinna kohta Eesti Tõlkijate Seltsis). Juhul, kui esimese firmaga ei jõuta kokkuleppele lepingu tingimustes, siis katkestatakse läbirääkimised ja alustatakse järgmise firmaga, millel oli järgmine reiting. Kui kordub sama lugu teisega – siis võetakse ette kolmas jne. Eesmärgiks on parima hinna ja kvaliteedi vahekorra saavutamine. 17.12.15 48 16
miseks Õigusajaloo struktueerimise võimalusi Universaalne õigusajalugu kogu inimkonna õiguse ajalugu. Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Õigusajaloo liigendamise võimalused: 1. geograafiline printsiip, kattub suurel määral õiguskultuurilise printsiibiga · riigi õigusajalugu · territooriumi, s.h. provintsiaalne õigusajalugu · rahva õigusajalugu 2. kronoloogiline printsiip · antiigi õigusajalugu · keskaja õigusajalugu · uusaja õigusajalugu · juriidiline lähiajalugu 3. institutsiooniline printsiip 4. uurimisobjekti järgi · ideeajalugu · mõisteajalugu · meetodite ajalugu Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1
Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul mõni kõrgem riigiametnik, nt konsul. Erinevates Rooma provintsides oli ka erinev provintsiaalne ajaarvamine, arvati aega provintsi vallutamise aastast. 4saj pKr veel ei arvatud aega kristlikult. Kristlaste seas aga hakkas levima uus ajaarvamise viis, kus arvati aega alates maailma loomisest: nt üks varakristlik autor Julius Africanus paigutas maailmaloomise aastasse 5005 eKr, teine autor Euserios Caisareas dateeris maailmaloomise aastasse 5199 eKr. Juutide arvutuste järgi oli maailm veel noorem, nimelt 3761 eKr.
Eelklassikalisel ajastul tekib ka kaasomand asja või vara osade üle (communio pro indiviso, condominium), mille puhul on igal kaasomanikul õigus käsutada (võõrandada, pantida, koormata) mitte tervet asja, ent sõltumatult teistest oma arvestuslikku osa. Jällegi võib iga kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist asja jagamise hagiga actio communi dividundo või pärijate kaasomandi puhul actio familiae erciscundae). Omandiõiguse liikide (kviriitlik, preetorlik, peregriinide ja provintsiaalne omand) ja asja omandamise viiside (esialgsed, tuletatud) kohta loe Ilusa õpikust. f) omandi kaitse omanik omandiõiguse tunnustamise hagisid nimetatakse petitoorseteks hagideks. Siin ei piisa ainult valduse tõendamisest, vaid tuleb ka tõendada omandi tekkimise alust. 1) rei vindicatio – ehk vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja, mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Roomas võis omanik oma asja igal pool ja igal ajal välja nõuda