Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid raamatukogu ja arhiiviruumid.Sellesse Provintsiaalmuuseumisse hakati koondama kujutavat kunsti ning korraldama näitusi, millest osa võtsid nii baltisakslased kui ka teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19.sajandi teist poolt ehk 1850.aastaid, kui J
10 b klass Valga Gümnaasium BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel
Siim Krull Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. 19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind eelmisel sajandil alanud vennaste-liikumine, mis oma demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid hääbus sajandi teisel poolel. 19. saj kultuurielus oli tähtsal kohal seltsiliikumine, mis hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid,
Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Baltisaksa arhitektuuris valitses XIX sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus just mõisaarhitektuuris. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks. 1870.aasta teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord
Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks.
Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide
— Rajaja Juhan Leinberg (jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik), 1854 hakkas pidama palvetunde, oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast. 21. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid. – Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Taru, mis oli seotud ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes Raadi mõis. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu T. Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu.
Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis
aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Kristjan Raua eestvõttel Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum.
Õpetatud Eesti Seltsi tegevus muuseumikogudena ning muude kogude tegevust hääbus. Kui rääkida arheoloogiakogudest, siis tekkis uus kollektsioon Tartu Ülikooli Arheoloogiamuuseum, mis tekkis arheoloogia kabineti ümber ning sinna deponeeriti ÕESi kogud, ERMi Tallinna osakonnast oli seal leide ning ka mujalt. Arheoloogia kabinetti tekkis terve muuseum ning kiiresti valmis neist ka ekspositsioon. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) 1930. aastatel uuendati seal ekspositsiooni ning põhimõte muutus, kui enne olid nad jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised kujutised, keelelised allikad, eksperimentaaluuringud, etnoarheoloogia. Kus mineviku esemed on? Uurimiseks võib esemeid leida praktiliselt igaltpoolt,
sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka juhtpositsiooni ühiskonnas. Arhitektuur - valitses klassitsism (mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Ehitus kandus äärelinnadesse. Kirjandus enamik teoseid käsitlesid kohalikke olusid baltikumis. Pilet 12 Vana hea Rootsi aeg? + Reduktsioon, haridus levis lihtrahva seas, talurahva koolid, arendati kirjakeelt, (grammatika, piibel)Tartu
Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park. Alguse sai ka estofiilide liikumine, baltisakslased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Ülikooli seati ametisse ka eesti keele lektor. Selle liikumisega liitusid ka
Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist ,,teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks
19. sajandi valitsevaks vaimsuseks oli romantism ja kuna sellel oli omane huvi eksootiliste rahvaste ja rahvakultuuri vastu, siis hakkasid siinsed baltlased tegelema eesti rahvakultuuriga sai alguse estofiilne liikumine kultuur elu organisatsiooniliseks vormiks olid baltisaksa seltsid baltlaste kultuur elu koondus Tartusse, kus oli kaks keskust: Tartu ülikool ja Raadi mõis Tallinnas koondus kultuurielu muuseumide ümber: Tallinn Muuseumiühing ja Provintsiaalmuuseum Tartus Õpetatud Eesti Selts 4.5 Rahvuslik liikumine Eeldused: rahvusluse ja romantismi levik Euroopas 19. sajandil, mis tõi kaasa rahvusriikide kujunemise 19. sajandi teisel poolel (Saksamaa ja Itaalia) ja Eestis estofiilide liikumise (baltisakslastest eestihuvilised; kuna nad toetasid eesti kultuuri ilminguid, uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti, ilukirjandust ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse ja ühinguid Õpetatud Eesti Selts Tartus ja
annaabi.ee 
