9. Õigus viibida asja arutamise juures Põhiseaduse § 24 lõikes 2 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures on õigusriikliku kohtupidamise oluline garantii. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures tähendab, et üksikisikut kui õigussubjekti tuleb võtta tõsiselt. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures hõlmab ka õigust võtta kohtuistungist osa koos advokaadiga. HKMS § 14 lg 5 sätestab, et protsessiosaline võib halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. 10. Keeld sundida ütluste andmisele enda ja oma lähedaste vastu Põhiseaduse § 22 lõike 3 kohaselt, ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedase vastu. Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise
protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Kui haldur on jätnud võlausaldajale hääled määramata, otsustatakse häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Häälte määramisel ei ole üldkoosolekul seaduslikku
Menetluslikult on võimalik eristada: võtta. 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on - menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8
protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. (2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses, Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja sõltumata protsessiosaliste taotlustest. praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus. (3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse (5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. viibida kohtuistungil kohtu loal. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev. (6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
Seadusjärgne esindus. Alaealise seaduslikuks esindajaks on tema vanem või eeskostja. Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja. Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija. Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21
9 riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah
vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus 71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus Menetluse keskseks eesmärgiks on õiglase lahendi saavutamine. Selleks kohtuid ülal peetaksegi ning teisiti poleks inimväärikusele tuginevas demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis ilmselt võimalikki
riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, 10 ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. § 3. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahv.-vah
suhtes valitsemise ja käsutamise õigus. See skeem pole eriti õnnestunud- esindaja tegutseb ju esindatava huvides, haldur tegutseb vu-te huvides. Plaanis teha muudatud- muutub see võ vara p varaks, omanikuks jääks võ, kuid p vara hakkaks käsutama p pesa, olemata omanik. õi-lik konstruktioon. Ja haldur oleks p pesa esindaja. Et saada haldur võ esindaja rollist välja. 1.8.2 P otsuse mõju toimuvate kohtumenetluste suhtes § 43. kui p välja kuulutatakse, siis võ v-o ju protsessiosaline nii hageja kui kostjana. Reeglid: 1. võ hagi kellegi kostja vastu- seda menetlust tuleb jätkata. Haldur võib astuda protsessi võ seadusliku esindajana. Kui jur iskust võ p välja kuulutatakse- juhtorganid jäävad alles, kuid nad kaotavad oma juhtimisalased kohustused. Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll. 2. hagi võ vastu (võ kui kostja)- kõik nõuded tuleb esitada p menetluse raames. Kui ei
ja vähemalt nädalase vahega. Kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud. Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protsessiosaline soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, teatab ta tunnistaja nime, postiaadressi ja asjaolud, mida tema ütlustega soovitakse tõendada. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta. Eelistungil selgitab kohus pooltele, millised on menetluse lõpetamise tagajärjed poolte
Oma otsuses võib halduskohtunik jätta kaebuse või protesti rahuldamata või tunnistada kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks. Tunnistades kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu seadusevastaseks, teeb halduskohus kohtuotsuses vastavale organile, asutusele või ametiisikule ettepaneku (ettekirjutuse) asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese
Oma otsuses võib halduskohtunik jätta kaebuse või protesti rahuldamata või tunnistada kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks. Tunnistades kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu seadusevastaseks, teeb halduskohus kohtuotsuses vastavale organile, asutusele või ametiisikule ettepaneku (ettekirjutuse) asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese
annaabi.ee 
