1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb); 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada). Budalased ise nimetavad end ka dharma järgijateks või ka virgumisele viiva õpetuse järgijateks. Ammu enne protsessilise maailmapildi välja kujuneeist tänapäeva füüsikas või filosoofias oldi budismis arusaamisel, et eksistentsi juhttunnuseks on protsessiline kulg, muutuvus, üleminek ühest olekuvormist teise. Kõik tekkinu areneb, muutub ja kaob kunagi. Nähtuste püsikindlus ja ürgkehtivus on näiline. Mingil ajahetkel kindlas kohas ainuõigena näiv osutub teisel ajal või teises kohas illusoorseks ja vääraks. Budistlikes suutrates on hulgaliselt kohti, mis selgitavad, mil viisil elu sünd, kasvamine, iseseisva elu alustamine, vaevanägemine, puudused, frustratsioon, puuduse all kannatamine, ihaldatust ilma jäämine, haigused
· Pideva parendamise väärtuslikkust selgitada · Ettevõtet muutuste protsessis motiveerida. Võrdlusanalüüs jaguneb nelja põhilisse kategooriasse: · Sisemine võrdlemise abil otsitakse parimat meetodit mõne sismise tööoperatsiooni läbiviimiseks · Funktsionaalne otsitakse parimat sama funktsiooni täitvat tava väljaspoolt oma tööstusharu · Liigiline ehk protsessiline- võrreldakse lahendust vajavaid protsesse · Konkurentsialane konkreetsete konkurentide vaheline võrdlus mõne toote, teenuse või huvipakkuva funktsiooni kohta. Võrdlusanalüüsi üheks aspektiks on see, et ta võimaldab ettevõtetel mõõta, kui hästi nad töötavad, võrreldes tesistega, kes täidavad samasuguseid ülesandeid ja viivad ellu samasuguseid tegevusi. Veel tähtsamaks parimate tavade uurimiseks läbi viidud
- Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine;
Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu Elik kaks peamist iseloomustavat suunda: *Huvirühmade võitlus võimuletuleku pärast Poliitikakujundamine huvide sobitamine, tasakaalustamine ! Seega huvid, institutsioonid ja neid kujundavad normid Eastoni mudeli selgitus *Poliitika protsessiline olemus Sisendpoliitika (input) - kodanike nõudmised ja ootused, vajadused; Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon, täitmine, menetlemine Must kast (the Political System) kaalumine, otsused, konversioon - poliitikakujundamine Tagasiside poliitika mõju ja tagajärjed Politics sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine Policy valitsemisinstitutsioonide ametlik tegevuskava; keskne ülesanne ühiskonnaelu kujundamine
= ekstensioon. Tüüpiliseks grammatiseerumise näiteks on eesti keeles kaassõnade teke. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix). WP-mudel (paradigmamudel): sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib tüvemuutusega keelte puhul, võimaldab vältida grammatiliste tähenduste kuhjumise ja hargnemise probleeme. Protsessiline (järjestab vormimoodustusoperatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Morfoloogilised reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Reeglikitsendused (osa reegleid kehtib kindla sõnarühma piires). IA-mudel (seademudel): taksonoomiline strukturalistlik mudel. Morfeemid leitakse tegelikust keelekasutusest korduvate üksuste registreerimise teel
Obj erijuht –teatud teadja subjekti konstrueerimine. 4. protsessline tähendus – impersonaalne uurimine, absoluutne ja distsiplinaarne objektiivsus saavutatakse niimoodi. Moto võib olla inimkätega puutumatu. Objektiivsus kui standardiseering – reeglistik vähendamaks subjektiivsust, pakkudes alternatiivi isiklikule hinnangule. STANDARDISEERIMINE Objektiivsusest subjektiivsuseni Kuhn jt – relatiivsus Absoluutne objektiivsus püüab subjektiivsus välja tõrjuda, niisamuti protsessiline objektiivsus. !!! Distsiplinaarne objektiivsus püüab allutada subjektiivsust grupi arvamustele. Subjektiivsus on aga dialektilise objektiivsuse aluskivi. REALISM JA EMPIRISM TEOORIATEST. VAATLUS JA EKSPERIMENT Teaduslik teooria: semantiline, süntaktiline ja praktiline käsitlus Loogilise empirismi käsitlus: teoreetiline süsteem moodustab võrgustiku (Feigl, 1970ndad, Viini koolkonnast, Ameerikasse II MS eel põgenenud). Süntaktiline
- tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel:
- Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine;
Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix) 1) WP-mudel e paradigmamudel: sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib flekteerivate keelte puhul. Protsessiline (järjestab operatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid on sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Kitsendused. 2) IA-mudel: taksonoomiline strukturalistlik mudel. Morfeemid leitakse tegelikust keelekasutusest korduvate üksuste registreerimise teel. Üksused segmenditakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust. Morfeem on allomorfide summa. Algvormi asemel loetakse
Innovatsioon ehk majandusuuendus on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise või ka kontakti uudne kasutamine või „teistmoodi rakendamine“ majanduses.Innovaatorid on ettevõtjad, kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu. Võimalused uuenduste omandamiseks: Levinumad uuenduslevingu mudelid,ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus. Tehnoinnovatsiooni leving. Innovaatilisuse normaaljaotus: 1. innovatsioon 2. varajased kohanejad 3. varajane enamik 4. Hiline enamik 5.uimerdajad Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria : 1. Uuendus omandatakse ennekõike keskuses, erinevus keskuse ja ääremaa vahel on suur 2. difusiooni staadium- uuendus levib ääremaale ja erinevus keskusega väheneb 3. uuendus on levinud üsna võrdselt üle kogu piirkonna 4
· Keerukas fenomen · Iga juhtum kui omaette eksperiment, mis kordavad, (Piekkari & Welch, 2008) vastandavad ja laiendavad arenevat teooriat. "... each · Protsessiline case serves as a distinct experiment that stands on its (Piekkari et al., 2008; Ferlie et al., 2005) own as an analytic unit ... multiple cases are discrete
annaabi.ee 
