Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks ehk ketserluseks. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja kalvinismi mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne. Protestandid ei pea lugu hierarhiast. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ning pühakirja. Protestantismis on piirkonniti erinev jumalateenistus.
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi
Näiteks luterluse raames 18. saj. eesti talurahva keskel h e r n h u u t l a s t e ehk v e n n a s t e k o g u d u s t e liikumine. Anglikaani kiriku rüpest on võrsunud P ä ä s t e a r m e e . Protestantismil on olnud oluline mõju r a h v u s l u s e l e. Protestantism on avaldanud suurt mõju majanduseetikale, soodustades kapitali kuhjumist. Luther vaatles riiki ja kirikut ühe puu eri okstena ning protestantism on üldse riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad
Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti.
kohta, siis on neid lihtsam valitseda. Et valitsejad saaksid tõhusamalt tegutseda ja kontrollida. Teine tõukepunkt: kristlik mission. Paljud misjonärid rändasid üle maailma. Inglise misjonärid tegutsesid inglise koloniaalkohtades. 19.sajandiks olid misjonärid kogunud väga palju teadmisi kohalike rahvaste ja kultuuride kohta. Neil oli neid teadmisi vaja,et edukamalt ristiusku levitada. Misjonärid uurisid ka materiaalseid asju. 19.saj oli protestantlikel misjonäridel selge ettekujutus sellest, et inimese elu peab olema kooskõlas jumala plaaniga. Püüdsid juurutada põlluharimist, selleks peab mõistma kuidas kohalik süsteem toimib. Antropoloogid tänapäeval ei uuri enam kaugeid vaid maid, ka neid kus nad elavad. Tänapäeval ei ole enam isoleeritud ühiskondi, mida avastada. Inimkonna psüühiline ühtsus e biopsühholoogiline võrdsus. Oli vaja põhjendust, mis ühendab kõiki inimesi maailmas. Miks kõik inimesed maailmas võiksid olla
Isiklik ruum ameeriklastel umbes 60 cm kuni 1 meeter, prantslastel (ladinlastel) pool sellest, araablastel paar tolli (peab saama hingeõhku tunda usalduse küsimus). Individualistidel distantsid pikemad kui kollektivistidel. (Samas: kollektivism/individualism erinevatel tasanditel individuaalne, perekond. Ühiskond nt eestlased on perekondlikul tasandil pigem kollektivistid see väljendub ka koduses ruumikäitumises). "Mull" inimese ümber põhiliselt protestantlikel põhjarahvastel (skandinaavlased, anglo- ameeriklased). Ladinlastel, sh prantslastel puudub. Prantslane võib su kõnniteelt ära tõugata, sulle otsa joosta: tõeliselt ei märka, et midagi oleks valesti. Nt. käitumine järjekorras: - Prantsusmaa - inimesed tihedalt koos, vaheletrügimist pigem imetletakse. (Sama ka nt Venemaal). - Põhjamaad vaheletrügimine talumatu, vahed inimeste vahel. Anglo-ameeriklastel nn "kehamull", sakslastel lisaks "automull"
ühtlustada nende 2) Kristliku traditsiooni keelena tähendust. taandus rahvakeelte ees: a) Piibli osalised ja täistõlked: 8.Ladina keel tänapäeval Prantsusmaal 13. saj; Saksamaal 1400 Codex Teplensis, Lutheri a) ladinakeelsed auaadressid, täispiibel 1534. audoktoridiplomid b) jumalateenistuse keelena ülikoolides ja akadeemiates; taandumas al. 13. saj, protestantlikel b) antiikautorite tekstiväljaannete aladel reformatsiooniga 16. saj. ladinakeelsed eessõnad, c) paavsti ja Rooma kuuria 7.Ladina keel varauusaegse keelearendustegevus ladina teaduskeelena keele säilitamiseks kirikus, 12 d) rahvuskeelsete teoste tõlkimine LISANDUSED: K-elemendi
kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27
Teiste parteide esindajad Baieris üles ei sea. Baierlastel kindel osa parlamendis. Kristlike dem eesmärk muutuda ülesaksamaaliseks jõuks , mistõttu ei viita nad oma nimes katoliiklusele . Kristlikuga viitavad nad abitsioonile hankide protestantlikest piirkondadest toetajaid . Ei ole õnnestunud Saksamaa relig lkõhet täielikult kaotada. Sotsiaaldemokraadid (SPD) vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja- Saksamaal.Trad tugev partei protestantlikel aladel . Võib olla ka seletuseks, miks on õnnestunud poole sajandi jooksul hoida nendel kahel parteil enda käes pol maastikul liidripositsiooni. · Väikesed parlamendiparteid, kes on suutnud saada oma esindust parlamenti: - Vabad demokraadid (liberaalid) (FDP),IIMS järgse Saksa pol õnnestus tuua ühtne lib jõud on saksamaa jaoks uus nähtus Varem killustunud lib parteid õnnestub ühendada. Samas võib lib kohta öelda, et nad on kõige rohkem koalitsiooni kuulunud pol partei
Valgustusfilosoofia tõlgendused religioonist (eliidi hulgas): 1) Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) see oli populaarne kompromiss, mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused. 2) Ateism (sellel ajal veel haruldane): Tuntud esindajaks on Voltaire, kes võitles usuvabaduse ja usulise sallivuse eest ning kritiseeris kirikut. 3) Pietism (18.saj'l levib protestantlikel aladel) eesmärgiks oli usuelu süvendamine 18saj valgustusfilosoofia riigifilosoofilised tõlgendused 1) Valgustatud absolutism Valgustuse ja absolutismi liit. Tuntud esindaja Franois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama. 2) Põhiseaduslik monarhia Tekkis Inglismaal. Esindajaks Charles de Secondat Montesquieu (1689-1755) 3) Rahva suveräänsus Tänapäeva demokraatia algus. Esindajaks Jean-Jaques
annaabi.ee 
