amino happe, mille ehituses on üks aatom vahetatud mõne teise aatomile). o Koosnevad aminohappejääkidest ning peptiidsidemetest o Primaarstruktuur- valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsiemete (kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel) asukoht Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) o Lihtvalgud- proteiinid o Liitvalgud- proteiidid, sisaldavad mitevalgulisi e. prosteetilist rühma Prosteetiline rühm- koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Valkude struktuuritasemed osata selgitada
struktuurilt või päritolult Kofaktorid Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide funktsionaalrühmadest ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist
4) 15% kapsa kupatamisel ilma sulfitita ja 40% koos sulfitiga Sulfitist tingitud kaod on pH-st sõltuvad. Tiamiin praktiliselt ei lagune tugevalt happelises keskkonnas (hapu leib, hapud marja- ja puuviljakeedised) Riboflaviin (vitamiin B2) Keemilise struktuuri põhikondikavaks on süsinik-vesinik-hapnik, mis hõlmab ribitooli (suhkur), mis on seotud flavonoidiga (taimset päritolu aine, mis sisaldab pigmenti nimega flavoon). Flaviin-ensüümide prosteetiline rühm Puudus põhjustab aminohapete kuhjumise. Spetsiifiline defitsiidi tunnus on glutaatiooni reduktaasi aktiivsuse vähenemine punastes verelibledes. Vajadus, leidumine Päevanormist annavad loomsed toiduained 60% ja taimsed toiduained 40%. Koensüüm riboflaviinita ei saa keha seedida ja kasutada valke ja süsivesikuid. Kaitseb limaskestade tervist. Vitamiini vajadus sõltub tarvitatavast valkude kogusest, sest valgud aitavad seda vitamiini omastada.
Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, naistel 120-160 g/l. Keskmine korbuskulaarne hemoglobiin HbE iseloomustab üksiku erütrotsüüdi keskmist absoluutset hemoglobiinisisaldust
Lipoehape Lipoehape esineb katalüüsis prosteetilise rühmana, olles kovalentse sidemega seotud ensüümi lüsiini jäägiga. Lipoamiidne rühmitus funktsioneerib kui atsetüüli kandev paindlik õlg. Ei ole selge, kas lipoehape on vitamiin või saab inimese organism selle sünteesiga ise hakkama. Vitamiin B6 (püridoksiin, püridoksaal ja püridoksamiin) Vitamiin B6 esineb 3 toodud vormi kujul, koensüümina funktsioneerib püridoksaalfosfaat Püridoksaalfosfaat on samuti prosteetiline rühm, mis moodustab kovalentse sideme ensüümiga. See kovalentne side katkeb katalüüsi käigus. Side ensüümiga on Schiffi aluse kujul, mis tekib peptiidi struktuuri kuuluva lüsiini jäägi ε-aminorühma ja koensüümi aldehüüdi vahel. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud α-aminohapete metabolismiga. Vastav aminorühm moodustab katalüütilise tsükli käigus omakorda koensüümiga Schiffi aluse, mis stabiliseerib mitmesuguseid vaheolekuid
b) Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse albumiinid, globuliinid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid. Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon). 4) Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne) 5) Elutähtsate ainete transport (hemoglobiin-transpordib hapnikku)
Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm. Valkude struktuuri ja valkude funktsioone elusorganismides on põhjalikult käsitletud bioloogias. 4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid.
ühend, ,milles aminohappejäägid on seotud peptiidsidemete abil lineaarseks või tsükliliseks ahelaks. Polüpeptiid-peptiid mis on moodustanud enam kui 10 aminohappe jäägist. Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes. Liitvalk-valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm. (sahhariidid, rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised (kollageenid, keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti
Ensüümid. Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside mis see on). Koostis: koosnevad aminohappe jääkidest. Peptiidside: kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Disulfiidside: esineb paljudes valkudes ning omab tähtsust nende sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri tagamisel. (-S-S-) Tsüstesiinside ??? Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); füsiko-keemiliste omaduste põhjal, jne. täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) Lihtvalgud: aminohappe jääkidest, nt munvalge Liitvalgud: koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid - valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. - valk + nukleiinhape = nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides.
valgule, elektronide jagamine kahte rada pidi on unikaalne bc1 kompleksi omapära. Nii Rieske valk kui ka bL tsütokroom on võimelised aksepteerima vaid 1 elektroni korraga, kuid bc1 kompleksis sunnitakse ubikinoon loovutama korraga kahte elektroni. Seetõttu peavadki need elektronid valima erineva raja. P tsentrisse seondub arvatavasti korraga 2 ubikinooni. Üks neist on ca 10x tugevamini seotud ja funktsioneerib kui prosteetiline rühm, reaalselt kunagi ensüümi kooseisust lahkumata. See tugevalt seotud ubikinoon oksüdeeritakse Q tsükli algul. Põhiline energeetiline barjäär, mis tuleb tsükli töös ületada, on nõrgalt seotud ubikinooni deprotoneerimine. See toimub enne elektronide liikuma hakkamist. Mudeli kohaselt loovutatakse deprotoneeritud ubikinoonilt järgnevalt üks elektron, mis liigub tugevalt valguga seotud ubikinoonile, nii et mõlemad transformeeruvad semikinoonideks
enamikku kasvufaktoreid sünteesida. Kasvavad hästi piimas, piimavadakul, veresöötmel. Veresöötmel on hea jälgida ka mikroobi erütrotsüütide lagundamise võimet ehk hemolüüsi. Kasvufaktor Roll metabolismis 5 p-aminobensoehape Tetrahüdrofoolhappe eellane. Metüülimisreaktsioonid Biotiin Karboksülaaside prosteetiline rühm Co M Koensüüm. Osaleb metaani tekkes Hemiin Tsütokroomide eellane Lipohape Osaleb püruvaadi oksüdatiivsel dekarboksüleerimisel Nikotiinhape NAD ja NADP eellane Pantoteenhape CoA eellane
Seriini või Treoniini hapniku aatomi kaudu) g)fosforüleerimine (fosfataasid ja kinaasid) h)intiini mehhanism(aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist st lõigatakse välja osa järjestusest-intein-ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku) Lisaks: proteolüütiline lõikamine(selleks et saada aktiivset valku lõigatakse osa aminohappelisi järjestusi ära), aminohappeline modifitseerimine, prosteetiliste rühmade lisamine(prosteetiline rühm – koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega). VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt.
3. Hüdrolaasid–teostavad molekulide lõhkumist vee juuresolekul 4. Lüaasid–loovad või lammutavad keemilisi sidemeid 5. Isomeraasid–teostavad molekulide teisendusi, paigutades sama molekuli ulatuses ümber funktsionaalseid rühmasid 6. Ligaasid–liidavad substraate ATP kasutamise abil Töö põhimõte: Substraat + koensüüm + ensüüm ->produkt. Ensüüm jääb ise muutmatuks. Koensüüm – osaleb spetsiifilises katalüütilises protsessis Prosteetiline rühm – vaja ensüümi aktiivsuse regulatsioonis Ensüümi spetsiifilisus: Reaktsioonispetsiifilisus – ensüüm viib läbi ainult kindla reaktsioon Substraadi spetsiifilisus – ensüüm moodustab katalüüsi jaoks vajaliku komplekti ainult kindlate ainetega. Treenitus ja valgusüntees: Kohanemisreaktsioon e. stressreaktsioon e. adaptsioon – treeningu järel vaja sisse viia muutused. Kohanemine uute tingimustega. Taastumine sõltub valgusünteesist (mis toodab „masinaid“ mille
3 jääki tripeptiid 12-20 jääki oligopeptiid 20 -100 jääki polüpeptiid >100 jääki Mr>10 000, valk Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast: Monomeerne valk üks polüpeptiidahel; Multimeernevalk mitu polüpeptiidahelat 2. Lihtvalgud ja konjugeeritud e. liitvalgud mõisted, liitvalkude prosteetilised rühmad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest Liitvalgud sisaldavad lisaks mitteaminohappelist osa: kui see osa on funktsonaalselt oluline prosteetiline rühm (lihtne ehitus kofaktor, keeruline koensüüm). Liitvalgud jagatakse vastavalt mitteaminohappelisele osale: glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo-, ja flavoproteiinideks. 3. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. 4. Sekundaarstruktuuri mõiste ja tüübid. -heeliks ja -leht ehk voldik (paralleelne ja antiparalleelne) põhilised parameetrid, stabiliseerivad sidemed. Teised - struktuurid.
või inhibeeritakse. Niisugused ensüümid on näiteks glükogeeni süntaas ja glükogeeni fosforülaas, mis reguleerivad vastavalt glükogeeni sünteesi- ja degratsiooniprotsessi. Kromoproteiinide iseloomulikuks tunnuseks on see, et 13 Maris Kallus KKS 2010 prosteetiline rühm annab neile valkudele spetsiifilise värvuse. Kromoproteiinid on näiteks hemoglobiin ja müoglobiin, mis toimivad vastavalt hapniku transportijana veres ja sidujana lihasrakus, samuti mitokondri hingamisahelas funktsioneerivad ensüümid tsütokroomid. Nimetatud valkudes esinev prosteetiline rühm –heem – annab neile iseloomuliku punase värvuse. Meralloproteiinid kujutavad endast valgu ja metalli komplekse. 2
annaabi.ee 
