1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm
Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas? Ennustasid enamasti määratud preestrid - augurid. Võis lugeda välja igast asjast: ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtudest jne. 4. lk.170-171 Millal võeti vastu Roomas ristiusk? a. Aastaarvud: · Millal asutati Rooma linn? 753. eKr · Millal võeti vastu ristiusk? 395 ristiusust saab Rooma riigiusk
õpipoisist meister skulptori staatusesse. 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. Bernini suri Roomas 1680. Aastal. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619)- skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-22)- Berninit paelusid röövimis stseenid, et näidata jõulisi kehasid ja pinges lihaseid. Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-25)- Bernini leidis ka selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest,
alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena,üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda võib tõlgendada kui vaatamist minevikku ja tulevikku. Ka Januse järgi nime saanud jaanuarikuu hakkas tähistama aasta algust.Januse templi uksed olid sõja-ajal avatud, kuidrahu ajal suletud. Rooma jumalate Kreeka vasted: · Jupiter-Zeus · Mars- Ares · Juno -Hera · Poseidon-Neptunus · Hades-Pluto · Ceres-Demeter · Prosepina-Persephone · Minerva-Athena · Apollo-Apollon · Diana-Artemis · Mercurius-Hermes · Venus-Aphrodite · Bacchus-Dionysos · Saturnus-Kronos · Vesta-Hestia
liidu üh juht. Pomp saav kuuls vallu = varatute linnarahva hulga kasv. Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta antonius ja octavianus. O valit läänd ja K Diocletianus- suutis A ida. A abiellus kleopatraga ja sai segadused R lõpetada, kor ümber R egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr
- Sammuti pööras Bernini erilist tähelepanu detailidele, näiteks nööpidele, pitsidele ja autasudele. - Enne skulpruuti juurde asjumist tegi ta palju eskiise(töö kavand, esialgne visand). Põhjalik eeltöö võimaldas tal skulptuurportreedes rõhutada alati kõige iseloomulikumat. Teosed Skulptuurid · ,,Aeneas, Anchises ja Ascanius" (1619) - skulptuuril kujutas Benini kolme erinevas vanuses meest, püüdes väljendada nende erinevaid oskusi ning arusaamu maailmast. · ,,Prosepina röövimine" (1621-1622) - Skulptuuris kujutatakse seda, kuidas Pluton röövib endale kauni kevadneiu. - Kahe figuuri keerukad poosid mõjuvad maaliliselt, kuigi materjalik on marmor. · ,,Apollon ja Daphne" (1622-1625) - Bernini leidis selle skulptuuri idee antiikkreeka müüdist. - Müüt jutustab Daphnest, jõejumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles end neitsiliku jumalanna Dianaga. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud
Rikkad aga lubasid endale külluslikke lihatoite. Päevas oli tavaliselt kolm söögikorda, hommikul ja lõunal söödi eelmise päeva palu, peamine oli õhtusöök kus olid külalised, toit oli eelroog, praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad, joogiks oli lahjendatud vein. Söödi kätega. 8) Roomlaste jumalad? Jupiter(taeva-,pikse-ja tormijumal), Mars(sõjajumal), Juno(abielu ja sünnituse jumalanna), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailmajumal), Ceres(viljakoristuse jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate
ehituses. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. 4.4 Religioon: Oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus, Mars Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno Hera, Neptunus Poseidon, Pluto Hades, Ceres Demeter, Prosepina Persephone, Minerva 6 Athena, Apollo Apollon, Diana Artemis, Mercurius Hermes, Venus Aphrodite, Baccus Dionysus, Saturnus Kronos, Vesta Hestia. Preestrid olid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest.
Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja
Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati
Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused sageli põimunud.Itaalias Bacchuse kultus.Austati Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horos-last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaemaJeesuslapsega
Juno Hera Neptunus Poseidon Hades Pluto Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite
eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid- esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus- poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone-prosepina,athena- minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite- venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks. Tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et
kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust. Janus oli ka sõjajumal. Tema templi kaks vastassuunas avanevat ust olid sõja ajal avatud, kuid suleti rahu saabudes. Jupiter – Zeus Juno – Hera Poseidon – Neptunus Hades – Pluto Ceres – Demeter Prosepina – Persephone Minerva – Athena Apollo – Apollon Diana – Artemis Mercurius – Hermes Venus – Aphrodite Baccus – Dionysos Saturnus – Kronos Vesta – Hestia Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid
annaabi.ee 
