Rooma 11. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Greogorius Suur 12. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kantorid 13. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. 14. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? Ordinaariumi tekstid jäävad igal missal samaks, propriumi tekstid muutuvad igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 15. Missa ülesehitus Sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus 16. Missa osad : Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei. Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul
M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu.
V: Rooma. 10. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? V: Gregorius Suur. 11. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. V: kirikud, kloostrid 12. Mis on missa? V:Igapäevane peamine jumalateenistus, millel on keeruline ülesehitus ja on seotud paljude rituaalidega. 13. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? V:Oridanaariumi tekste ei muudeta aga proopriumi tekstid muutuvad igapäevaselt. 14. Missa ülesehitus? V:sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus. 15. Missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? V: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei Issand halasta, Au olgu Jumalale kõrges, Mina usun ainsasse Jumalasse, Püha/Kiidetud olgu, Jumala tall. 16. Mis on gregooriuse koraal? V:roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta
Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay ja Gilles Binchois
Madalamaade vokaalpolüfoonia=renessansiajastu muusika, sest samal ajal, kui teised riigid olid kriisides ja sõdadest nõrgestatud, olid Madalmaad rikkad ning kunstnikud kogunesid sinna. Segunesid inglise, prantsuse, itaalia muusikatraditsioonid Zanrid: missa(cantus-firmus-missa, paroodiamissa) motett kadus isorütmiline ehitus, mitmetekstilisus. Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst. ilmalik polüfooniline laul prantsuse keelne Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor. Cantus firmus'ena kasutatd viis andis missale ka nime. Madalmaade koolkond: tähtsaim keskus Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uudne muusikaline keel, alguse sai uus polüfooniatüüp imitatsiooniline polüfoonia häled ei vastandu tempode ja rütmikaga,
tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16
Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine. Missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis vaid terve varemkirjutatud teos. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem – leinamissa (lad.k. puhkus, rahu) Motett: Tüüpiline selle ajastu motett on lihtsalt polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul missa propriumi tekstile. Oli teine põhižanr 15. Saj Ilmalik polüfooniline laul Samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke Algselt prantsusekeelne, hiljem lisandusid itaalia- saksa- inglise- hispaania keel 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, žanrid) ja heliloojad Madalmaade koolkonnas kujunes prantsuse ars nova eeskujul uudne helikeel /stiil, mis koosnes inglise päritolu tertsidest-sekstidest ja itaalia laululisusest
eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. sansoon prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad
kiriklikku. ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16
Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kaotas 15.sajandil oma mitmetekstilisuse, tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist , õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella
Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kui teie põhizanr kaotas mitmetekstilisuse, rütm lihtsam. Tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile. Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14. Madalmaade koolkond (üldiseloomustus; imitatsiooniline polüfoonia ja kaanon; a capella
Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad
selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16
annaabi.ee 
