............................................................. 7 2 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks,
.................................6 Kasutatud kirjandus................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin
............................... 6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Maksustamisel on mitmeid eesmärke. Maksudest saadakse tulu avaliku sektori eelarvesse, mille eest pakutakse elanikele vajalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid või õiguskaitse, ja makstakse rahalisi toetusi inimestele ja ettevõtetele. Makse kasutatakse selleks, et tõsta hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin
..................................6 Regressiivne maksusüsteem....................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007
fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 550 eurot (0,22 × 2500 = 550) ja 2200 eurot kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 × 10 000 = 2200). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb
6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve.................... Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke, kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tollimaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu tekkimise või selle suurenemisega. Omandi maksud on seotud millegi omamisega või millegi olemas olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis)
(tulumaks, käibemaks). b. erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis) 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/ baasi alusel a. tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. omandimaks – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. tarbimismaks – objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs
6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarveline eesmärk. Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke (ehk kujundamisfunktsiooni maksud), kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 6 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tarbimismaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu, vara tekkimise või olemasoleva vara suurenemisega. Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks).
tarbimist välistada). Näited: · seadusandlus · riigikaitse · välisteenistus · puhas õhk · majakas Maksusüsteemid - maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme: · proportsionaalseteks · progressiivseteks · regressiivseteks Eesti maksusüsteem - koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest, on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks
.......................................26 Summary ............................................................................................................................ 28 Maksusüsteemid Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. On ka teisi liigitusi. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär võtab madalama sissetulekuga inimeselt 5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb
(tulumaks, käibemaks). b. Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis). 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a. Progresseeruvad b. Proportsionaalseteks c. Regressiivseteks 8) Majandusliku sisu/baasi alusel a. Tulumaks maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist b. Omandimaks seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise, haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks) c. Tarbimismaks objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks) 9) Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud nt: kinke-, pärnaid-,
), kuigi KrMS 385 p 16 sellise määruse vaidlustamise välistab. KrMS § 385 p-st 13 lähtuvalt ei saa kohtu alla andmise määrust määruskaebuse korras vaidlustada (vt ka RKKKo nr 3-1-1-25- 04). Kuid KrMS §-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige vaadata lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust. Nende sätete süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust väita, et KrMS §-s 385 loetletud piiranguid saab hinnata proportsionaalseteks muuhulgas ka seetõttu, et vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik tõstatada hiljem - kas apellatsioonis või kassatsioonis. Kuid olukorras, mil kohe algselt on täiesti selge, et kohtumääruse, eriti aga kogu kohtulikku arutamist määrava kohtu alla andmise määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis, ei ole asjakohane arutleda kohtumääruse hilisemate põhimõtteliste vaidlustamisvõimaluste üle. Jõusse ei saa jätta määruskaebust, mis ei ole
annaabi.ee 
