TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on ...
Ebakorrapärase kujuga killustiku tiheduse ja poorsuse tulemused. Vee maht ilma Keskmine Keskmine Mass Vee maht koos Proovikeha maht Tihedus Poorsus Materjali nimetus proovikehata tihedus poorsus õhus [g] proovikehaga [cm3] [cm3] [kg/m3] [%] [cm3] [kg/m3] [%] Killustik nr.1 53,1 241,0 220,0 21,00 2529 2,7 2423 6,8 Killustik nr
olenevalt vajadusest. Joon. 2a Rammimisseade: 1 – ramm; 2 – kriipsud; 3 – juhtvarras. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine Kontrollida, et seadme kolmikkraan (2) on õiges asendis (B). Puhastada kummikork sinna jäänud vormisegust, suruda sinna peale hülss koos tihendatud seguga. Tõsta ettevaatlikult kuppel (1) ja fikseerida välisel ringskaalal (5) (düüsi läbimõõt d = 1,5 mm) näit (pos. 3, vt. joon. 3). Hülss koos proovikehaga peab olema tihedalt paigutatud kummikorgi koonuspinnale (4). Kahtluse korral katta hülsi ülemine osa peopesaga, seejuures peab manomeetri näit olema 0. Kui seda pole, sobitada hülssi paremini kummikorgile. Juhul, kui manomeeter ei näita nulli, käsitleda saadud näitu süstemaatilise veana ja võtta seda arvesse katsetulemuste tõlgendamisel. Määrata gaasiläbilaskvustegurid valmistatud proovikehadel ja tulemused kanda tabelisse 2 (vaata lisatud vormi).
4. PAISUMINE JA KAHANEMINE kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub ja kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole igas suunas võrdne. 5. TUGEVUS puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse koormusliikidele: a) SURVE PIKIKIUDUD b) TÕMME PIKIKIUDU c) NIHE PIKIKIUDU d) SURVE RISTIKIUDU RADIAALSUUNAS e) SURVE RISRTIKIUDU TANGENSIAALSUUNAS f) PAINE Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehaga. Kõige rohkem kahjustavad oksad painde ja tõmbetugevust, survetugevust kahjustavad vähem ja nihketugevust suurendavad. Puidu tugevus antakse 12% niiskuse juures. 6. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead PUIDU PUUDUSED: a. ebaühtlane struktuur (piki ja ristikiudu erinev, oksakohad jms) b. hügroskoopsus c. kõdunevus (puithoone eluiga pole eriti pikk) d. süttivus e. kahjustatav putukate ja röövikute poolt
Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus
sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil
3. Täiteained-teeb liimaine paksemaks ja vähandab liimaine kulu,nendeks võib olla lihvtolm,tärklis ja kriidijahu 4. Klassifikaator-muudab liimkile elastsemaks 5. Antiseptik-tõstab loomsete liimide roiskumiskindlust 6. Kõvasti ehk kõvendi-soodustab vaikude üleminekut tahkesse olekusse n:oblikhape jne Liimainete tähtsamad omadused 1. Liimimistugevus-määratakse kindlaks tammest või saarest katteklotsi abil proovikehaga katki nihutamise teel liimimis tugevus: 2. Veekindlus määratakse kindlaks proovikeha 24h leotiamisega toatemperatuuriga vees või ühetunnise keetmisega ,kui pärast seda pole liim tugevus pole langenud üle 30 % võib liimi lugeda veekindlaks 3. Roiskumiskindlus-esineb loomsete liimide juures,vaikliimid on täiesti roiskumiskindlad. 4. Nakkumis kiirus,või ka zeleestumine 5. Liimlahuse säilimisaeg
Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4.4Soojusisolatsioonmaterjalide vastavaltstandardileEVS-EN12089:1999 Katseteksv6etakseviihemalt6 tundi tempcrahnil (23 -+tf hoitud koln nimipaksusega katsekeha.Miiituataksekatsekehade me'6hnedvastavaltpunlli 4-1.2.kirjeldusejiirgi.
tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis). 1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid
). Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( samott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis). 3. EM mehaanilised omadused: Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala. Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine
tööstusjäätmed näiteks tabelist pinge määramiseks keskpunkti ja nurgapunkti all. Osates leida purunemiseni d,1. Purunemisel on maksimaalne peapinge siis 1,1=3,1+d,1. paesõelmed, fotoliivad, põlevkivi tootmisel tekkiv aheraine jne. pingeid nurgapunkti all, on võimalik leida pinged mistahes punkti all Korrates teimi identse proovikehaga, kuid teistsuguse kambrisurve 3,2 juures, Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase ristkülikulisele pinnale ühtlast jaotatud koormuse mõjust. Selleks on vaja saame uue d,2 ja 1,2=3,2+d,2. Joonestame nüüd mõlema teimi kohta klassifitseerimissüsteem" , mille järgi jaotatakse kõik pinnased kahte suurde konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pingeringid
11) 1 + 3 + 2c cot Kolmtelgse survega teimides tekitatakse esmalt kambris mingi surve 3,1. See mõjub pinnaseproovile igast küljest, nii et radiaal- kui ka vertikaalsurve on mõlemad 3,1. Seejärel suurendatakse vertikaalsurvet kuni pinnas puruneb. Tähistame vertikaalsurve juurdekasvu, mis on vajalik pinnase viimiseks purunemiseni d,1. Purunemisel on maksimaalne peapinge siis 1,1 = 3,1 + d,1. Korrates teimi identse proovikehaga, kuid teistsuguse kambrisurve 3,2 juures, saame uue d,2 ja 1,2 = 3,2 + d,2. Joonestame nüüd mõlema teimi kohta pingeringid (joon 5.16). 56 c 3 ;1 3 ;2 1 ;1 1 ;2
annaabi.ee 
