neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana · Tõlkida kirjutatu ümber endale omasesse keelde Kui olete aru saanud, millest jutt on, kriipsutada proosatekstis alla need sõnad, mis sonetis on värsside viimased. Need sõnad peavad olema olulised, muidu kaob värss ja ka soneti tähendus. Sama palju raskusi nagu mõtte jätkamine ja selle õhushoidmine, tekitab ka mõtte lõpetamine. Lõpetamiseks tuleb teha ettevalmistusi, et lõpp ja järeldus ei tabaks meid ootamatult. Ettevalmistus seisneb aja võtmises enne järelduse sõnastamist. Lõpetatus väljendub viimase sõna olulisuses ja lõplikkuses ja... sellest lahti laskmises. SIRELITE AEGU M
Idee-taastada Jaapan,selle kultuur, jõuda puhta ja rikka Jaapani mineviku juurde muistsete tekstide uurimise kaudu,vabastada J kuultuur võõrapärasest. 19)Sharebon- lühikeses vormis naljaraamat(mõjutatud Hiina kurtisaankirjandusest, nt Santõ Kyõden) 2 elementi-satiiriline huumor ning huvi lõbustuskvartalite kommete ja tavade vastu. 20)Kibyõshi- naljaugu.pildid+jutt. Kyõsha senryuu, shareboni teravmeelsus, huumor. Tekst peamiselt kanas,milles anti edasi pildil toimuv nii proosatekstis kui ka dialoogi abil (nt. Koikawa Harumachi). 21)Shizenshugi- naturalism Jaapani kirjanikud pöördusid naturalismi poole osaliselt vastureaktsioonina Ken`ysha`le, aga osalt ka Euroopas olnud kirjandusvoolu autoriteetsuse tõttu. Kõige silmatorkavamaks omaduseks oli individualismi otsingud. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Nad kirjeldasid elu inetut ja triviaalset poolt, ilma ideaalide ja väärarvamusteta
Müüt: kujutab teatud piirsituatsiooni, mingi riigi või korra loomist või lõpetamist. Muinasjutt: pigem madu, Kreutswaldil ka konn. Legend: täpne koht, materiaalne tunnistus, kinnitab autentsust. Kristluses võit paganausu üle. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? Muinasjuttude süzeede tüüpideks jaotamine, Aarne-Thompson-Uther=ATU 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne proosatekstis folkloor, sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. „Pühad kivid Eestimaal“, „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“ 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Ruum ja aeg; suveniir ja autentsus; narratiivi süzeestruktuur; sotsiaalne funktsioon. Üleminek harjumuspärasest situatsioonist tundmatusse. 34
kuidas suhtub tegelane ümbritsevasse maailma? b. Kas ta elab loojana või tarbijana? c. Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? d. Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? 15. Kirjandus ja naer (huumor, nali, koomika vms) 16. Kirjandus ja ideoloogia P. S. Eksamil tuleb vastata kahele küsimusele. Kolmas küsimus on praktiline ülesanne, kus te peate ühes luuletuses või proosatekstis määrama teatud kindlad vormielemendid või analüüsima teksti metafoorikat. P. P. S. Küsimusest nr 6. Konspektiivse ülevaate strukturalismist, poststrukturalismist, feminismist ja postkolonialismist leiate nt raamatust: Janek Kraavi ,,Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur". Jõudu
tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid (mart uurib järgmiseks korraks) saatja: objekt : printsess vastuvõtja: liitlane: subjekt : prints vastane: Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud
tundeid). Kehalisust pole, platooniline. Teine lugemismudel (I armastusromaan): lugeda seda kui interteksuaalset kultuuriteksti (palju tsitaate, vihjeid eesti ja maailma kirjandusele). Palju vihjeid arhetüüpsetele autoritele ja motiividele. (Tsiteeris ja jälle oli Undusk kasutanud sõna ,,vagel"). Unduski kirjutuslaad on barokne ta kirjutab üsna pikki ja keerulisi lauseid. Väga palju kasutab kiile ja kõrvalauseid. Samuti on tema stiili iseloomustamisel silmatorkav see, ta kasutab proosatekstis väga palju epiteete, tekst muutub lüüriliseks, poeetiliseks, metafooririkkaks. Keeleliselt väga koormatud stiil. ,,Sina, Tuglas". Kolm Augustit erinevad Tuglasest, kuna nad on elus, nad tahavad kirjutada kirest, samal ajal kui Tuglase jaoks on kirjutamine töö. Teiste jaoks võiks kirjutamine olla isegi elu. Kuigi jutustus toimub nagu Tuglase teadvuses, siis ei kao ära distants, ta jääb ikkagi pigem klassikuks kui inimeseks. Selle tõttu äkki ka sina-vorm
Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna & jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus. Iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna. Kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud). Skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis. Igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) (1) Peategelased / kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi teksis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). (2) Tüübid / karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud tegelased (nende tunnuste
Realiseeritud (konkr) variandid on aktöörideks. Üks variant on nimed juurde panna ja jutustada lugu, ent positsioonidel võib olla tegelastegrupp või abstraktsus, iseenesest on tegelasetvahelisi suhteid võimalik nii paika panna, kinnistunud võtetega jutustuses tulevad posistioonid kõige paremini välja (nt. muinasjutud), skeeme saab erinevalt joonistada, et taolised positsioonid Lisaks: Seda tüüpi analüüs töötab nii draama- kui proosatekstis, igasugune analüüs aga sarnane ei ole (nt. jutustaja pos. reeglina draamakirjanduses ei esine, rõhuasetused muutuvad) Peategelased/kõrvaltegelased - saame kirjeldada tegelasi tekstis dom. põhjal, millist rolli mängivad sündmusteahelas (on tal sündmusi liigutav /tekitav jõud või mitte). Tüübid/karakterid - klassikaline lahendus; tüübid oleksid sots v psüh. tunnuse kaudu esitatud
Kirjutamine käib suhteliselt tuttavate intertekstuaalsete tekstide kaudu. Kivisildniku tekstides kasutatakse sellist võtet, et võetakse mingi kinnisväljend või kõigile tuttav metafoor ning see lõhutakse, asetatakse teistesse seostesse nii, et me küll tajume seda väljendit selle teksti all, aga sellele väljendile vaadatakse hoopis teisest vaatepunktist. Lugemisel tekib vastuolu. Klassikalisel kujul saame seda nimetada sõnamänguks. Midagi analoogset on Kivislidnik kirjutanud proosatekstis ,,Nagu isane kass ümber palava pudru", mis leidub ainult tema ,,Valitud teostes" I. Kogu sellest teemast räägitakse siin taas religioosse sõnavara kaudu pannakse kokku huvi homoseksuaalsus ja tugevad religioossed formelid. Selle taga on aimata segu islamist ja kristlusest teksti kirjutamist juhib hübriidne religioosne sõnavara. Samas kogus on tervikuna ka tekst Eesti Nõukogude Kirjanike Liit... See on kirjutatud küll
Laps avastab alati uued võimalused situatsiooni ja inimesi tesitmoodi tõlgendada. Lapsed on väga tundlikud helide ja värvide ja varjundite suhtes. Tsehhovi haiged sarnanevad lastele ,,Tüüfus", ,,Apteegis" 1. sai haige äsja terveks, 2. on lugu äsja haigeks jäänud inimesest. Haiged avastavad enda jaoks maailma nagu uuesti. Tsehhovi stiili on peetud impressionistlikuks. Ta on esimestest vene kirjanikest, kes hakkab proosatekstis kujutama tegelaste aistinguid ja muljeid. Enne tegeles selliste asjadega Fet. 1886. aastal toimub Tsehhovi elus murrang, kuna sel aastal saab ta kirja ühelt vanema põlvkonna kirjanikult Grigorovitsilt. Ta soovitab Tsehhovil hakata kirjutama tõsisemalt. Talle tundub, et Tsehhov raiskab oma annet. Tsehhov hakkab kavandama pikemat teksti tulevane jutustus ,,Stepp". 1886. aastal lõpeb Ts loomingu esimene periood. Teine periood on on 1886 1890
annaabi.ee 
