Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall)
Kunstis kujutati inimesi paljude riietega, tähelepanu pöörati hingeelule ja sisemaailmale. 6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil
Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne keskaegne kirkulaul - Gregoriuse koraal. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur (6.saj.) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregooriuse koraal oli: · ladina keelne · ühe häälne · Taktimõõduta · proosatekstiga, · Saateta · Palve või kiidulaul jumalale. Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks
vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia
paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks Rooma katoliku kiriku liturgilisele laulue üldnimeks Gregooriuse koraal. Gregoriuse koraal oli : · ladinakeelne · Ühehäälne · Taktimõõduta · Proosatekstiga Mitmehälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kiriku laulust on pärit 10.saj. Üks teada olev mitmehäälne kirikulaul on : Organum Saatehääl(t)e kaasalalulmine gr. Koraalile. 1. Paralleelorganum 2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj, kus iga hääl laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad, nimetatakse polüfooniaks.
Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, Õnnistatud oled Sa naiste seas et benedictus fructus ventris tui, Jesus. ja õnnistatud on Sancta Maria, Mater Dei, Sinu ihu vili Jeesus. ora pro nobis peccatoribus, Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste nunc et in hora mortis nostrae. Amen eest, nüüd ja meie surmatunnil. Aamen. Gregoriuse laul ❁ ladinakeelne, harva tõlgitud, proosatekstiga ❁ esituslaad on saateta, laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp, koor. ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei
Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne ·saateta ·orelisaatega ·proosatekstiga (piiblist) ·värsstekstiga Palestria looming ja nn range polüfoonia iseloomustus ·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid
Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alituurist autoriteetidele.Dante oli üks paavstivastase partei juhtivaid tegelasi Firenzas, mistõttu ta linnast pagendati (1302) ja elu lõpuni mujal elas. Tema kaks tähtteost on : 1. Uus elu 2. Jumalik komöödia 1. Uus elu on proosatekstiga põimitud armastuslalude kogu, milles Dante ülistab oma noorpõlve armastust, varasurnud Beatrieet, kes esineb ka luuletaja hilisemas loomingus. 2. Jumalik komöödia (kirjutatud pagenduses 1307-1321) on suur allegooriline poeem nägemuseikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sisu: Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib metsa (ilmalikku pattuellu) ega leia väljapääsu.Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad)
Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne ·saateta ·orelisaatega ·proosatekstiga (piiblist) ·värsstekstiga Palestria looming ja nn range polüfoonia iseloomustus ·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia.
poolt, otsustas Debussy panna kogu näidendi tekst muusikasse (on mõningaid lühendamisi), jättes samaks ka struktuuri. (Enne teda oli selliselt toiminud vene helilooja Aleksandr Dargomõžski (1813-1869; ajaliselt Glinka ja “Võimsa rühma” – Rimski-Korsakov, Mussorgski, Borodin jt – vahelüli), kes kirjutas Puškini draama “Kivist külaline” ainel retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist proosatekstiga ja selline on ka ooperi libreto (tollane traditsioon oli värssides tekst). See tähendas radikaalset lahtiütlemist 19. sajandi tavadest. Ühtlasi pani Debussy sellega, et kasutas Maeterlincki näidendi teksti muutmatult, aluse 20. sajandil aktuaalseks muutunud nn literatuurooperile. “Pelléas ja Mélisande” Tegelased: Melisande Golaud Pelléas Arkel Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” loomistausta iseloomustab kaks tegurit: 1) ooperilibreto kriis prantsuse muusikateatris
Siis saavutasid mustad gvelfid ülemvõimu: Dantet süüdistati altkäemaksu võtmises põgenes Firenzest, et elu päästa. 19 paguluseaastat – enam Firenzesse ei saanud. Pattu ei kahetsenud, sest oli süütu. Elas Ravennas vürsti õukonnas. Uus mahe stiil – filosoofiline abstraktne luule. Kesksel kohal naine, kelle ülistamine saab spirituaalse tähenduse. Naisterahvas (Madonna) on tõe ja vooruse sümbol. 1291 „Uus elu“ – 30 luuletust põimitud proosatekstiga. Räägib Dante armastusest Beatrice’i vastu, keda Dante näeb 1. korda 9-aastasena, 2. korda 18-aastasena. Beatrice avaldab sügavat muljet. Ei saa otse armastust väljendada – suur tunnete mitmekesine kujutamine. Siis sureb Beatrice’i isa ja Beatrice ise. Dante leinab teda aastaid, lohutusnaine ei aita. See on Lääne- Euroopa esimene autobiograafiline jutustus. Traktaat „Pidusöök“ – käsitleb keskaja erinevaid teemasid, räägib moraali normidest. Dante
annaabi.ee 
