.....................3 1. ELULUGU...............................................................................................4 2. TÖÖKÄIK.................................................................................................5 3. LOOMING..................................................................................................6 3.1. Luulekogud........................................................................................................................6 3.2 Proosatekstid.......................................................................................................................7 3.3 Näidendid............................................................................................................................8 4. TUNNUSTUSED..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10 SISSEJUHATUS
Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks. 3) Tavaliselt ladinakeelne, proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. 14. Retsiteerimine. 1) Pikkade proosatekstide peamiselt ühel noodil laulmine. 15. Psalmoodia. 1) Ei erine palju retsiteerimisest. 2) Tekstid on vaba ehiusega värssides, ühel toonil lauldavad lõigud on lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. 3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul.
19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud. Ajakirja saab tellida, lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri kõigile huvilistele kättesaadav. Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini. Gregoriuse laul on ühehäälne ja üldjuhul saateta, va tagasihoidlik orelisaade. Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on ladina keelsed ning need on proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. Laulurütm lähtub teksti rütmist. Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas # ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus
Lisatakse legende. Mitmed riitused. Kuulsaim braahmana atapaha. Seletatakse, miks preestrid on tähtsamad, kui jumalad. upanisad - Upanisadide filosoofia kuulub vedanta (vednta) ehk veedade lõpu kirjandusse ja on lähtepunktiks paljudele india mõttesüsteemidele, ka hinduismile kui religioonile. Sõna upanisad (upanisad) tähendab sõnasõnalises tõlkes 'alla juurde istuma', mida peaks tõlgendama kui õpetaja jalge ette istumist. Upanisadid on valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga. Nad hakkavad kujunema umbes 8. sajandil eKr. Upanisadid pole esimesed filosoofilise koega tekstid, neile eelnevad braahmanad (brhmana) ja aaranjakad (ranyaka) ehk 'metsaraamatud'. Kvya ilutsev, tehislik stiil stra - budismis tekstid, mille sisu on omistatud Buddhale; hinduismis aforismide kogumik, mida õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra
võrsed" · Bashô - Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Araabia, pärsia, turgi: · Avicenna (Ibn Sina) - 1037 Hamadan, Iraan, turgi luuletaja · Farid ad-Din Attar - kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" · Umar Hajjam - läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid · Hafez-e Shiraz 14. saj, pärsia poeet · Yunus Emre - Türgis sündinud sufiluuletaja Lähis-Ida MÕISTED · upanisad - valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga · Kvya - ilutsev, tehislik stiil · veedad india vanim pühakiri · suutra tehnilise kirjanduse vorm indias · waka jaapani lühiluule vorm · haiku Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm · monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan · renga - 14
Kodumaal oli neid tõsiselt võetavaid mälestusi vähe. Bernard Kangro tegi raamatute statistikat (andmed aastatest 1944-1986): 267 romaani, 155 köidet mälestusi, 70 köidet lühiproosat paguluses. Kirjanik oli eesti rahvusliku identiteedi kandja, hoidma kirjutatuga minevikku ja taaselustama läbielatut. Eesti pagulasromaan järgis 1940-1950ndatel aja ja kohasundust. Alguses domineeris realism, hoiduti eksperimentidest. Muutus hakkas enne kui Kangro proosatekstid ilmusid. Ristikivi ,,Hingede öö" oli pöördepunkt, kuid ka enne Ristikivi olid mõned romaanid, mis päriselt realismile ei taandu. Näiteks Ilmar Talve allegooriline romaan ,,Maja lumes" (1952) tinglik maailm, see polnud päris realism. Muutus tuli 1950ndate alguses. Skeem sarnane luulega mõned juhtivad kirjanikud hakkasid kõige pealt oma loomingu laadi teisendama, kui tuntud kirjanik, midagi muudab, siis sellel on suurem kaal.
kasutamise kohta? Kreekas kujunesid kirjanduskeelteks järgmised murded: aioolia murre, dooria murre, joonia murre, atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles. Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m
Iga kirjanik valib oma kesksed sümbolid selle ühiskonna osa kirjeldamiseks. Vilde kasutab liialdatult vaesuse kirjeldamise võimalusi. Eestis hakkab realistlik esteetika esile tulema peale ärkamisaja lõppu 1880. a. Sajandilõpu Eesti kirjanduses on proosa palju domineerivam kui luule. Ärkamisajal on aga olulisem luule. Realistliku esteetika seisukohast olulised: M. Põdder (on tunda seda, et tahetakse realistlikult kujutada ning samas ka sentimentalismi, romantikat) või E. Aspe- pikemad proosatekstid. 20. saj paar esimest aastakümmet on Särgava ja Vilde looming väga olulised. Uudisjutt- novell Proosa aines ja muutunud tegelikkus hakkavad mõjutama 20. saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik. 80ndate lõpust alates vaieldakse
Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe. 1990 aastal
majanduskuritegudega? Tegutseb edasi, annab välja raamatuid ja annab oma raamatuid välja, andnud ka heliplaadi. Rein Raud - oluline figuur Eesti kultuuris. Alustab luuletajana, maneerliku, euroopaliku luuletajana. Temast saab õigevarsti 27 Jaapani ja idakultuuride kirjanduste asjatundja. Saab noorelt Helsingi ülikooli professor. Teened mitmekülgsed. Proosatekstid silmapaistvad. Ka tõlkinud. Mängulisemat laadi kirjanikud: Jaak Jõerüüt - üks esimesi eesti hipisid 60ndatel. Kohtus karvastes ringkondades Viivi Luigega. Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks
annaabi.ee 
