EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal
Kogu eluea peab ta nendega heitlema, kui tal on ükskõik missugune eesmärk unistuste sinavas kauguses. See kirjaniku veendumus orienteerib meid ,,Kõrboja peremehe" tegelaste süsteemis. Seda enam, et kirjanik on oma romaani põhiidee kohta lausunud: ,,Meil Eestis ei ole praegu peremeest, meie peame selle ise kasvatama ja laps istub juba rõõmu- ja lootusrohkete punamarjade keskel." Kahjuks jäi see romaan vaadeldava kümnendi esimesel poolel ainulaadseks. 20- ndate aastate alguse proosaeepika kasinus ja kesisus on vahetus seoses tollaste ühiskondlik-poliitiliste sündmustega. Kirjandus elas ajutises kriisiseisundis, millest ülesaamine võttis just selles põhiliigis enam aega. Mõõnaolukorra ületamist soodustas domineerima hakkav realistlik meetod, mis eeldas rikastumist uute sisuliste ja vormiliste kvaliteetidega. 20- ndate aastate teise poole proosaeepika üldpilt kujunes mitmekesisemaks. Toimus psühholoogilise realismi esiletõus
kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sajandi algus eestis: Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte
inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju // "Külmale maale", "Raudsed käed", "Mahtra sõda"; näidendid- tegevus linnamiljöös, tegelased haritlased, "Pisuhänd", "Tabamata ime" Aleksis Kivi- 1834-1872, soomestas rootsikeelse perek
See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat
Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Proosa esiletõus Realism võttis eesti ilukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Realismiajajärgul tõusis juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani ja novellizanr. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaikadeks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonna sekka käsitöölised ja haritlased. Eesti kirjanduskriitika oli väga algeline ja tihti väga subjektiivne. Tihti kirjutati lihtsalt kas meeldis või mitte. Realismi esiletõusuga kaasnes juba põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteoste ümber puhkes elav poleemika
klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite tõlked (Tolstoi, Tsehhov). Veel olid tuntumad Zola, Maupassant, Ibsen, Twain. REALISM JA JUTUSTAV PROOSA Eesti kirjanduses kujunes realism valitsevaks kirjandusvooluks u kuni 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Maailmas on ka tuntumad realistid olnud romaanikirjanikud, nii ka Eestis. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realism sai populaarseks järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sagedased tegevuspaigad lähemad ja kaugemad linnad. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenesid romaanile. Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine
Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele. Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt
Loodusehuvi kasvatamisest raamatu kaudu. – Nõuko- gude Kool, nr 12, lk 40–42. Mäger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Koolibri. Müürsepp, Karl jt (koost.) 1966. Kodu-uurija käsiraamat. Tallinn: Eesti Raamat. Paatsi, Vello 2003. Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803–1918). Tallinna Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 5. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Põldmäe, Rudolf 1984. Proosaeepika 1930-ndail aastail. – Eesti kirjanduse ajalugu. IV kd, 2. raamat. Toim. Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 46–73. Rebane, Hilve 1977. A. H. Tammsaare loodustunnetusest ja looduse kujuta- misest romaanis "Tõde ja õigus" I. – Sõna, mõte, inimene. A. H. Tammsaare 100. juubelile pühendatud lühiuurimusi. Koost. Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 81–97. Relve, Hendrik 1989. Raamat ökoloogilise teadvuse kujundajana. Diplomitöö. Tar-
Vene kirjanduses esindasid realismi Fjodor Dostojevski psühholoogilise romaaniga ,,Kuritöö ja karistus", Lev Tolstoi romaaniga ,,Anna Karenina" ja Anton Tsehhov, kes oli vene realismi suurmeister ja vene lühijutu rajaja. Veel mõned realistid: August Strindberg, rootsi kirjanik. Knut Hamsun, Norra kirjanik, romaan ,,Nälg". Eestis küpses realism 19.sajandi lõpul. Eesti realistlikku kirjandust nimetatakse kriitiliseks. Realismi ajal tõusis juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika, romaani- ja novellizanr. Eesti realismi tuntuim kirjanik oli Eduard Vilde. Tema teos ,,Külmale maale" oli esimene Eesti realismi tippteos. Eesti realismile kujunes omaseks terav ja teadlik tähelepanu inimeste seisusliku ning varandusliku ebavõrdsuse ja ülekohtu vastu. Teine realist oli Ernst Peterson-Särgava, kes tundis hästi vene realistlikku kirjandust. Teise põlvkonna realistid olid Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts, Jakob Mändmets, Jaan Lintrop. PILET NR.10 1
Uue sajandi ühiskondliku tõusuga mitmekesistus eesti ajakirjandus, tähtsamad ajalehed andsid ruumi kultuuri- ja kirjandusküsimustele ning avaldasid lisades uuemat ilukirjandust. Kirjanduse ja kriitika arengu seisukohalt tähtis samm on kirjanduslike ajakirjade ja perioodiliste koguteoste ilmuma hakkamine. Uudsust tõid "Noor-Eesti" ja hiljem "Siuru" väljaanded. 20. sajandi algus muutis eesti kirjanduspilti põhjalikult, 1890. aastatel oli kirjanduse keskmesse tõusnud realistlik proosaeepika, kirjandusse tekkis juurde uusi realiste-prosaiste, uued ainealad, uued kirjanikunatuuri. Kriitilise realismi viimane kaalukas etteaste oli 1905. aasta revolutsioon, milelle annavad täiendavaid värve juba naturalistlikud kujutluselemendid, romantilised meeleolupaisutused. 1908-1909 kriitilise realismi osakaal vähenes, juhtivale kohale tõusis uusromantiline lüürika ja lühiproosa. Otsustava pöörde uusromantilisele (sümbolistlikule ja
annaabi.ee 
