tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi Ringkonnaprokurör Vanemprokurör Juhtivprokurör Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Kokku on Eestis täna ca 200 prokuröri Prokuröriks saamine Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega Konkursi läbimiseks tuleb kandidaadil sooritada eksam ja vestlus. Eksam koosneb reeglina kirjalikust ja suulisest osast. Eksami kirjalikus
Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse samuti viieks aastaks. Prokurörid on: Prokuröri abi – madalaim aste, ükskõik mis haridusega Ringkonnaprokurör – 14 inimest, eelistatakse inimest väljastpoolt süsteemi Vanemprokurör Juhtivprokurör- 4 inimest Riigiprokurör Juhtiv riigiprokurör Riigi peaprokurör Prokuröriks saamine: Eristada tuleb prokuröri abiks saamiseks esitatavaid nõudeid – võrreldes teiste prokuröridega on haridusnõue erinev! Vastavalt prokuratuuriseadusele võib prokuröri abiks nimetada: 1) teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, 2) kellel on kõrgharidus, 3) kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega 5) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega
tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus,
võimalik tähtsale barristerile see tiitiel omistada. Tänapäeval on võimalik kaotada barristori tiitel ja hakata solicitariks, aga vastupidi mitte. Kui oled barristorina praktiseerinud 10 aastat, saad taoleda enda nime kandmist Queens Counseli mis annab aunime ja tunnustuse, lisaks võimaluse küsida veel suuremat honorari ja ka võimaluse olla määratud kõrgetele juriidilistele ametikohtadele. Just QC'd on need, kes määratakse kohtunikuks, prokuröriks, kõrgetele administratiivkohtadele, jne. Solicitoridel sellist võimalust ei ole. Samuti ei ole võimalik sooritada erialaseid eksameid kohtunikuks saamiseks, nagu seda tehakse näiteks kontinentaaleuroopas. Selline traditsioon on tekitanud olukorra kus olulised positsioonid jagatakse kitsa ringi isikute vahel ja see omakorda võib olla nii kasulik kui ka kahjulik, kõik oleneb sellest kui konservatiivsed või liberaalsed on nende vaated
vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes on omandanud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava kohase hariduse, valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused. (11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt
1 Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest. 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu
kontroll vastuvõetud otsuste eest, sest prokuratuuri ühtsus ja jagamatus kehtib vaid ametkonna väljapoole esindamise kohta ja ei lõhu organisatsioonisisest hierarhilist struktuuri. Justiitsminister kui kõrgeimalseisev prokurör? Kuna justiitsminister viib valitsuse liikmena ellu riiklikku kriminaalpoliitikat ja võib oma korraldustega prokuratuuri tegevust mõjutada, tekib sageli küsimus, et kas ei oleks mõttekas deklareerida justiitsminister ise kõige kõrgemaks prokuröriks, s.t anda talle menetlusosalise staatus. Põhiseaduse § 12 (kõik on seaduse ees võrdsed) ja ka enamus ülejäänud põhiõigusi- ja vabadusi ning ühiskonna liikmete eest hoolitsemist käsitlevaid põhimõtteid asetab riigihalduse olukorda, kus kõiki inimesi tuleb kohelda seaduse ees võrdselt. Nagu eelnevalt välja toodud, ei ole üksnes võrdse kohtlemise nõue ilma formaalse kindlustuseta, et vastavaid otsustusi teeksid vastava ala asjatundjad, piisav. Kuigi põhiseadus
Seetõttu on mõistlik ette näha sot- siaalsete garantiide süsteem pensioni või kompensatsioonimehhanismi näol, mis võimaldab peaprokuröril ametit vahetada sujuvalt ja tema sõltumatust kahjustamata. Eesti seadused peaprokurörile keelde hilisemate ametikohtade suhtes ei sea. Lisaks võimaldab ProkS § 50, et ametiaja lõppemisel nimetab justiitsminister riigi peaprokuröri vaba koha olemasolul avaliku kon- kursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks. Samas puuduvad meil sotsiaal- sed garantiid, mis võimaldaksid peaprokuröri sujuvat tööleasumist väljaspool prokuratuurisüsteemi. Eesti oludes võiks siinkohal eeskujuna kaaluda teiste kõrgemate ametiisikute puhul kasutatavaid lahendusi. Näi- teks õiguskantslerile on ametiaja lõppedes ette nähtud hüvitisena kuue kuu ametipalk (õiguskantsleri sea-
Riksdagi ombudsmanid teostavad järelevalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusorganite ning kohtute üle. Järelevalve ei laiene valitsusele, ministritele ega poliitilisi otsuseid langetavatele kollegiaalorganitele nagu Riksdag ja kohali- ku omavalitsuse volikogud.*15 Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks
peaprokuröri resolutsioon tehtud. Selgus ( HMS § 55 lg 1): riigi peaprokuröri resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav. Vahekokkuvõte:riigi peaprokuröri haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus M.Tammiku prokuröri ametist riigi peaprokuröri poolt vabastamise aluseks ehk volitusnormiks on ATS § 92 lg 1, nagu kaasuses on märgitud. Selle inimese prokuröriks jäämine põhjustab puudusi ja ebaselgusi õigusaktides ning ka menetlustes. ( Otsustusdiskretsioon) Kaalutlus on teostatud: anti võimalust oma vigasid parandada. Proportsionaalsuse kontroll:eneseteostamise vabaduse piiramine (PS§ 19). Vahekokkuvõte: riigi peaprokuröri haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas; (siin tihti eksitakse vastamisel) 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused (KOKS § 18 lg 1; Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 1); 6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, v.a osavõtt õppekogunemisest 8) tahtmatu kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või
annaabi.ee 
