mõisted. Commentarii- kommenteeriti preetori edikte. Digesta-kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1
vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale. Mittekättesaamisel võis esitada vendikatsioonihagi. Objektiks või solla servituut. 2. Legatum per damnationem.Pärijale pandi kohustus täita see,mis on legaadi objektiks. 3. Legatum sinendi modo.pärija kohustus lubama mitte takistada legiitaaril võtma legiteeritud asi. 4. Legatum per praeceptionem.Sabinaadid arvasid, et see on võimalik ainult 1 kaaspärija kasuks. Prokuliaanid arvasi, et võimalik ka kolmandate isikute kasuks. Fideikomissid-mitteformaalsed suulised ja kirjalikud surnud isiku sooviavaldused pärijale sooritada mingi samme või anda kellelegi midagi.Need polnud pärijale kohustuslikud, kuid hiljem imperaatorid nõudsid, et need ka täidetakse. Dideikomisse võidi panna mitte ainult testamendijärgsetele pärijatele vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Võidi luua ka testamendis lisa.
Nii võiks klassikalise õiguse perioodi nimetada ka printsipaadi ajaks. Õigusmõtlemise sisemiste muutuste alusel on neid perioode püüdnud uuesti sisustada ning uusi ajalisi piire määrata b) Okko Behrends Tema arvates tuleb Rooma eraõiguse perioodideks jagamisel aluseks võtta konkreetsed isikud ja nende arusaamised õigusest. Rooma õigus oli suures ulatuses juristide õigus ja seepärast tuleks nendest ka lähtuda. Juristid omakorda moodustasid koolkondi (sabiniaanid ja prokuliaanid), kes lähtusid erinevatest traditsioonidest. O. Behrends jagab Rooma eraõiguse perioodid järgmiselt: 1) Religioosse õiguse periood (9. sajandi lõpp eKr - 3. saj (st u 250) eKr) 2) Eelklassikalise õiguse periood (250 eKr - 82 eKr) 3) Klassikalise õiguse periood a) spetsiifilis-klassikaline (82-27 eKr) b) klassikaline (kõrg- ja hilisklassikaline) (27 eKr - 250 pKr) 4) Järelklassikaline (250 - 563 pKr)
magistraadi/preetori loodud õigus rooma kodanikele, ius gentium lõi preetor peregrinus, rooma kodanike ja võõramaalaste vahele) Printsipaadi aeg(27 ekr 284 pkr) o Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps(esimene) o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse, o lõi augustus ehk gaius octavianus(ajastu?!) rominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) o valitseja keiser ja jumal- dominus et deus o keisril võimutäius
Rooma laienes vallutuste tulemusena Õigus ius civile’le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534)
igamise vaie/eeskiri. Töhtajad 30 ja 40.a. Valdajalt ei nõutud õiguslikku alust ja asi võis olla varastatud. Bona fides-hea usk oli vajalik , kuid selle puudumist pidi tõendama vastaspool, mitte asjja valdaja. 3. Specificatio- võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tagajärjel tekib uus asi. Sabinnadid väitsid, et olulin eon materjal, seega kuulub asi materjali omanikule. Prokuliaanid rõhutasid vormi tähtsust a kaitsesid ümbertöötaja huve.LAHENDUS: ümbertöödatud asi kuulub materjali omanikule, kui asi võib tagasi muutuda materjaliks(metallid). Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai. 4. Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja
erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius
Seega on õiguskirjandus praktilise iseloomuga. Varaklassikalisel perioodil saame rääkida juba koolkondade tekkest. Augustuse ajal tegutsesid kaks kuulsat juristi. Nendeks õigusteadlasteks olid Marcus Antistius Labeo ja Cneius Ateius Capito. Labeo koolkonda nimetatakse tema õpilase Proculose järgi prokuliaanideks ja Capito koolkonda tema õpilase Masurius Sabinuse järgi sabiniaanideks. Juba kaasaegsed (jurist Pomponius) väitsid, et prokuliaanid pooldavad uuendusi, sabiniaanid aga kaitsevad õiguse väljakujunenud instituute. Kõrgklassitsismist leiame väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi. Oleme juba osundanud Rooma juristi Celsuse õiguse tähistamisele. Celsus on iseloomustanud ka õigusteadust. Ta töötas keiser Hadrianuse ajal, oli kaks korda konsuliks ja tema kuulus lause rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja
Digesta-kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1
ja 6. sajandil. Algselt sarnanes Rooma õigusteadus common law'le õigusteadlaste arvamus oli õiguse allikas. Rooma õigusteaduse arenguetapid: Eelklassikaline periood huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu, arenes õigusteaduse õpetamine (Institutio ja Instructio), õiguskirjandus oli praktilise iseloomuga. Varaklassikaline periood (Augustuse aeg, meie aegkonna algus) tekivad koolkonnad. - Labeo koolkond (prokuliaanid) pooldavad uuendusi - Capito koolkond (sabiniaanid) kaitsevad väljakujunenud instituute Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet"). Hilisklassitsism ulatuslikud rooma õiguse kommentaarid (Gaiuse ,,Institutiones", Paulus, Ulpianus, Lex Dei). Rooma õigusteaduse hiigelhoone on Corpus iuris civilis, kus on nii tsiviilõiguse kui
annaabi.ee 
