koguni 200 miljardit (suurajukoores u 14 miljardit) - Kui projekteerida ühte tasandisse -> 1m pikkune ja 0,1 m laiune pind - Väikeajukoore pindala on ligi 50% suureajukoore pindalast, aga suuraju on väikeajust ligi 10x suurem KOORE PIKITSOONID - 3 pikitsooni, mis kajastavad koore eferentsete teede (pirnrakkude aksonite) projetseerumist valgeaines paiknevatesse tuumadesse - vermis (D11) projetseerub nucleus fastigii’sse (D12) ja vestibulaartuumadesse (D13) - zona intermedia (D14) projetseerub nucleus globosus et emboliformis’esse (D13) - poolkera lateraalsed osad (D16) projetseeruvasd nucleus dentatus’esse (D17) - väikeaju tuumadest algavad eferentsed teed, mis väljuvad pedunculus cerebellaris superior’i kaudu teiste motoorikaga seotud tuumade juurde, mille tegevust väikeaju toetab ja koordineerib FUNKTSIOONID
Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne.
Selleks, et teda ära tunda, on hädavajalikud suhted kaasinimestega. Varju äratundmine algab projektsioonide mahavõtmises. Varju äratundmine on valulik protsess, sest alateadvus tõrgub vastu võtmast. Anima ja animus: Tulenevad ladinakeelsetest sõnadest. Tõlkes ,,hing" ja ,,vaim". Jungi tähendus on ,,anima = naiselik alge meheks, naiseideaal, naiselikud omadused/jooned" ja ,,animus = mehelik alge naisest, meesideaal, mehelikud omadused/jooned". Igas mehes/naises elab naine/mees. Anima projetseerub poisil emasse. Poisslapse jaoks on ema tema jaoks naisideaal. Edasi kasvades peaks ideaali emalt maha võtma (mõnedel loodusrahvastel on selleks eraldi täiskasvanuks pühitsemisrituaalid; läänelikes ühiskondades neid pole vahel nimetatakse sõjaväge). Kui projektsiooni maha ei võeta, jääb ideaalnaise kehastus emaks. Ta eeldab, et teda kasvatatakse ja hoitakse samamoodi. Ideaaliprojektsioon muutub ajas erinevaks. Mida vanemaks, seda nooremaid naisi vaatama hakkab
3) komissuraalsed teed ühendavad mõlemat poolkera (vasakut paremaga), nii ühendavad ka samu str-e, kui mõlema pool olemas. Nemad kulgevad enamuses kõik läbi korpus(keha) gallosum'i. Peaaju koore keskused: Jagatakse kahte suurde rühma: 1) Sensoorsed ehk tundlikkust vastuvõtvad keskused 2) Motoorsed ehk liigutusi juhtivad keskused Sensoorsed omakorda jagunevad: 1. Somatosensoorne keskus. Sellesse projetseerub kogu keha puutetundlikkus ja proptiotseptiivne ehk süvatundlikkus (tundlikkuse liik, mis pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tagumisse tsentraalkääru tuleb tundlikkus paremalt ja vastupidi. Eesmises tsentraalkäärus on aga veel erinevad närvirakud spetsialiseerunud tundlikkuse vastuvõtmisele erinevatest kehaosadest. Haistmiskeskus: Asub mitmes aju pk-s. Osa nn arhihorteksis vanaaju, osa paleohorteksis. Need on peaaju
Varju kollektiivne aspekt nõia, kuradi kujutamine. Hea ja halb kaotavad tähenduse, vari võib olla hävitav, aga ka raviv. Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne.
Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt teraapias jõuab kriitilise hetkeni- peab teadvustama endast seda, mida vb ei tahaks. Anima ja Animus- anima – hing ja animus- vaim. Jungil – anima- naiselik alge mehes. Naiseideeal, naiselikud omadused. Animus- mehelik alge naise. ~ igas naises elab mees ja vastupidi. Esmalt projetseerub naiselik ideaal poisil emasse. Ajas liiguvad paralleelselt. Noorel mehel vanemasse naisesse, vanemal noorde naisesse. Mehel ilmub tundmatu naisena anima. Tal võib olla korraga eri kujusid. (vastandlikud- noor/vana; püha/nõid jms). Aga samas naiseideeal mehele on terviklik. Valitseb mehe üle, tujukas, kapriisne. Meheideaal naisele võib olla osadest kokkupandud. Samuti ei pruugita alati mõista, kuna pole kindlapiiriline. Kui
Jung ütleb, et ta ei pruugi väga kindel olla. Inimesed, kes aastaid on koos elanud, võivad ühel hetkel avastada, et paarilises ei ole midagi, mis talle meeldib. Kui varju sai ära tunda läbi suhete kaasinimeste, siis animat ja animust saab ära tunda ainult vastassoost inimestega suheldes. Jung kujutas enda animat konkreetse persoonina. Kui varju teadvustamine oli keeruline protsess, siis kergem ei ole ka anima ja animuse teadvustamine. Anima ideaal projetseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Idas on üleminekuriitused need, mille käigus see kandub emalt teistesse naistesse. Läänes otseselt selline rituaal puudub. Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena, oodates, et ta hoolitseb, hoiab, kaitseb ja suhtub temasse rohkem emalikult. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja
Kuidas aju konstrueerib maailma läbi informatsiooni sensorite ja kuidas ta toob selle teadvusesse? Optiliste aistingute ja tajude kujunemine. Visuaalne taju omab sarnasust kaamera tööga. Nagu kaamera lääts, nii ka silmalääts fokusseerib ümberpööratud kujutise võrkkestale. See sarnasus ei anna aga vastust kuidas terve süsteem tegelikkuses toimib. Mis loob kolmemõõtmelise maailma kujutise - see on erinev kahemõõtmelisest pildist, mis projetseerub võrkestale. Valguse toimel sensorrakkudes tekkinud sensoripotensiaal kutsub nägemisnärvis esile aksonipotensiaalid, mis juhitakse aju kuklasagarasse nägemismeele tsentraalseid teid pidi, kus tekib nägemisaisting ja-taju teadvuse tasemel. 42. Kuklasagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Mitmesugused nägemisega seotud häired: visuaalne agnoosia; ·prosopagnoosia - võimetus ära tunda nägusid; ·aleksia - võimetus lugeda;
Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b)motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a)motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas b)sensoorne kõnekeskus e
Osa neuroneid ei reageeri üldse. Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud ja heliallika lokaliseerimine ehk asukoha kindlakstegemine ja heli omaduste pikkuse kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on assotsiatiivsed seosed kõnekeskusega. b) motoorsed keskused somatomotoorne juhib keha lihaste talitlust, paikneb otsmikusagaras eesmises tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a. motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas b. sensoorne kõnekeskus e.Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi ilmunud ka pikem romaan ,,Kuum". Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit. ,,Sina, Tuglas" Raam tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit Gailit, Hindrey, Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse. Milline pilt Tuglasest? esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süzeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast võrreldes ennast nendega
annaabi.ee 
