..................................5 1.1.5 Plaanist kõrvalekaldunud, lisandunud ja ärajäänud tööde analüüs.....................5 4. Tekkinud probleemide kirjeldused, lahendused, mõjud..................................................6 1.1.1 Ülekoormatud analüütikud..................................................................................6 1.1.2 Alliksüsteemi analüüsi venimine........................................................................ 6 1.1.3 Lõppkasutaja aruandluskeskkondade valik.........................................................6 1.1.4 Ärinõuete kinnitamine........................................................................................ 6 1.1.5 Andmelaadimiste valideerimise venimine..........................................................7 1.1.6 Leige huvi koolituse vastu..................................................................................7 5. Projektist saadud õppetunnid............................
Tegemist on suuremahulise projekti esimene iteratsiooniga. Projekti eesmärgiks on organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Aruandluse uuendamise projekti põhjuseks oli finantsettevõtte liikumine tsentraalse juhtimise poole ning vajadus seni võrdlemisi omapäi tegutsenud allüksuste aruandlussüsteemid ühendada. Seni on erinevates üksustes kasutusel olnud kuni seitse erinevat lõppkasutaja aruandlustööriista korraga ning üksuste lõikes ei ole ühtset arusaamist ka kõige põhilisematest ärimõistetest nagu 'toode', 'intress' või 'klient'. Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus)
............. 8 5. Ajaline vaade................................................................................................................... 9 2 1. Projektist 1.1.1 Projekti üldine taust Käesolev projekt hõlmas kolmes balti riigis tegutseva finantsettevõtte müügiaruandluse keskkonna uuendamist. Projekti eesmärgiks oli organisatsiooni keskse andmelao pealt müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
....................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE......................................................................................... 23 6. PROJEKTI TEOSTAMINE...........................................................................................29 7. AVALIKKUSEGA SUHTLEMINE............................................................................. 30 8. PROJEKTI ARUANDLUS JA PROJEKTI LÕPETAMINE.......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas. Muutuvates oludes edukaks kohanemiseks tuleb olla ise pidevas muutumises, edu võtmeks kujuneb õppimisvõime, paindlikkus ja kiire reageerimine nii kliendi uutele
hinnata Tippjuhtkonna Karjäärivõimalus, lihtsam Kõrged ootused tippjuhtkonna poolt toetusega projekt juurdepääs ressurssidele Muud muutused Võitlus ressursside pärast, kurnatus ja Muutuste suhtes avatud projektis stress õhkkond Projektijuhid võivad hinnata projekti potentsiaalseid probleemvaldkondi koostades projekti profiili (vt. tabel 5). Madal üldskoor näitab, et tegemist on selgepiirilise, konkreetsete eesmärkidega ning suhteliselt lihtsalt määratletavate ülesannetega projektiga. Sellist tüüpi muutus on suhteliselt kergesti saavutatav, kuna tegeleda tuleb teada oleva(te) 10
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
