Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani lõpuaruanne 3. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele
tulemite kohta. o Plaan vaadatakse koos osalejate ja kliendi esindajaga (projektijuht) üle, vajadusel korrigeeritakse seda. o Plaani täitmise ja võimalike probleemide kohta esitavad osalejad iga nädala lõpus aruande/teate o Tulemite valmimisel võtavad kliendi esindajad selle kas vastu või lükkavad tagasi. Vastavalt korrigeeritakse projektiplaani. 9
Projekti definitsioon Projekt on mõõdetava eesmärgiga ühekordne planeeritud tegevuste kompleks kindlaks ajaperioodiks, kasutades projektile eraldatud piiratud ressursse, et saavutada spetsiifilisi ja jätkusuutlikke tulemusi vastavas tegevusvaldkonnas või sihtrühmas. Piiratud ressursi planeerimine – eesmärkide saavutamise protsessi ja meetodite loogiline määratlemine ajas - eesmärgiks võimalikult suur tervisetulem Projektiplaani osad: iseseisev rühmatöö Projekti nimetus Sisu iseloomustav Projekti kaugeesmärk Millele peaks pikas perspektiivis kaasa aitama – tuleb teada hetkeolukorda ja selle muutmise vajadust, toetama erinevates arengukavades toodud prioriteetide ja pikaajaliste eesmärkide saavutamist ning strateegilisi arengusuundi Projekti lähieesmärgid ja oodatavad tulemused (mõõdetatavad indikaatorid tulemuslikkuse hindamiseks)
paindlikud. Valminud projekti plaan esitatakse hinnangu andmiseks juhtkomiteele ja /või ekspertidele. Plaani põhjal otsustatakse, kas projekt lükatakse tagasi, käivitatakse või tuleb teha plaani muudatusi ja täiendusi. Projektist loobumise või selle muutmise põhjuseks nii enne teostamist kui ka teostamise jooksul on tavaliselt riskid, oodatust suuremad kulud või muud probleem. Projekti heakskiitmine tähendab seda, et juhtkomitee ja projektijuhi vahel valitseb täielik üksmeel kõigi projektiplaani osade ja alaosade kohta. Üksmeel peaks valitsema ka projektijuhi ja projektirühma vahel, sest vastasel juhul on keeruline inimesi projektiga siduda. (Salla, 2007, lk 42) VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Lees, M. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE - väljakutsed ja võimalused. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Salla, S. (2007). PROJEKTIJUHTIMINE Praktiline käsiraamat projektide ettevalmistamisest koos näidisprojektidega. Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Agiilses arenduses tuleb nõuded kirjeldada ka agiilse arenduse käigus. Head nõuded on eelduseks edukale projektile. Rääkis suht palju enda tööst. LOENG 7 Jekaterina Tšukrejeva Tarkvara süsteemi kvaliteet ja testimine: Tarkvara testimisega tuleb alustada võimalikult vara, võib alustada isegi enne koodi kirjutamist. Tarkvara elutsükkel on enamasti kõikide mudelite korral sarnane: Eesmärkide postitamine nõuete spetsifitseerimine projektiplaani koostamine arhitektuuri planeerimine riskide hindamine arendus toote hindamine probleemide haldamine muudatuste haldamine tugi Täpne mudel aga valitakse vastavalt meeskonnale ja projektile. Nõuete liigid… jälle…. Funktsionaalne nõue vastab küsimusele: mida peab tarkvara tegema? Mittefunktsionaalne nõue vastab küsimusele: kuidas peab tarkvara vajalike funktsioone täitma
o Teenuste protsesside raamistikud: ISO/IEC 12207, CMMI, COBIT, ITIL. o Nad hõlmavad väga mitmesuguseid protsesse, mi0e ainult tarkvara arendust. Näiteid protsessidest: hankimine, tarnimine, ekspluatatsioon, hooldus, konfiguratsiooni haldus, muudatuste haldus jne. o Protsessid: Eesmärkide püstitamine ja ärivaate loomine Nõuete spetsifitseerimine Projektiplaani koostamine Arhitektuuri planeerimine Riskide ja nende maandamise võimaluste hindamine Arendus Toote hindamine Probleemide haldamine Muudatuste haldamine Tugi o Tarkvara elutsükli mudelid Kui vaadata iga mudeli sisse, siis näeme, et kõik nad koosnevad: põhikomponentidest: Eesmärkide püstitamine ja ärivaate loomine
d. tehnika, mille abil analüütikud identifitseerivad vajadused ja probleemid kasutajate käest Küsimus 9 Mis sobib teostatavuse kriteeriumiks? Vali üks või enam: a. Tehniline lahenduse olemasolu b. Majanduslik põhjendus c. Ajalise ressursi olemasolu d. Sobivus organisatsiooni olemasolevatega protsessidega e. Vajaliku personali olemasolu Küsimus 10 Mis analüüsiprotsessi osaga on seotud tegevus "nõuete kogumine, järjestamiene ja projektiplaani uuendamine"? Vali üks: a. Nõuete analüüs b. Ei ole loetletud c. Loogiline disain d. Otsuse analüüs e. Probleemi analüüs Küsimus 1 Küsimuse abil "Kellele ei ole lubatud neid andmeid kasutada?" saab leida Vali üks või enam: a. andmetega seotud andmeturve nõuded b. Võtmekandidaadid c. Midagi ei saa leida d. kasutajaid, kes vajavad ja kes ei vaja andmed e. Seosed ja nende omadused Küsimus 2 Feasibility Analysis Matrix kasutatakse Vali üks: a. Uute nõuete avastamiseks b
map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Avaldise map(fakt,[3,5,0]) väärtuseks on [6,120,1] kui fakt = 3, siis 3*fakt(3-1) = 3*fakt(2) = 3*(2*1) = 6 3*FAKT(2) = 3 * 2*FAKT(1) = 3*2*1*FAKT(0) = 3*2*1*1 = 6 kui fakt = 5, siis 5*fakt(5-1) = 5*fakt(4) = 5*(4*3*2*1) = 120 5*FAKT(4) = 5*4*FAKT(3) = 5*4*3*FAKT(2)=60*2*FAKT(1)=120*1*FAKT(0) = 120 kui fakt(0), siis = 1 Kirjutatud funktsionaalses programmeerimiskeeles, rekursiivselt. Millist tarkvaraüsteemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? - Evidence Based Scheduling FUNKTSIONAALSED KEELED: Funktsionaalseid keeli saab jämedalt jagada kahte liiki: puhtad ja kombineeritud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defneerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik 20 kõrvalefektid on keelatud.
10.8.1 Riskijuhtimise plaan 3.10.8.2 Riskide loetelu 3.10.8.3 Riskidele reageerimise plaan 3.10.9 Alltööde juhtimise plaan 3.10.10 Täiendavad detailid 3.10.10.1 Täiendav, planeerimise käigus tekkinud info 3.10.11 Lahendamata teemad 3.10.12 Tehnilised dokumendid 3.10.13 Standardite dokumentatsioon 3.10.14 G ÜL täieliku projektiplaani koostamine 4 Täitmine ja kontroll 4.1 Projekti täitmine 4.1.1 Töökoosolekud 4.1.2 Volituste andmise kord 4.1.3 Juhtimisoskused* 4.1.4 Valdkonnaga seotud oskused 4.1.5 Organisatoorsed meetodid 4.1.6 Ennetavad tegevused 4.1.7 Ülesannete täitmine 4.1.8 Korrigeerivad tegevused 4.1.9 Ülevaade töö tulemustest
protokolliga. Too välja vähemal t üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. Xml on primitiivsem kui html htmlil on võimalusi rohkem Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud 9 On antud järgmine programm: bar(0) = 1 bar(x) = 2*bar(x1) map0([],g) = [0] map0([h|t],g) = [g(h) | map(t,g)] Mis on avaldise map0([2,3,2],bar) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Millist tarkvaraüs teemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? Sissejuhatus Iga nformaatikasse Loeng 1 Van Neuman'i arvuti: mälu – programmid vajalik info e. Data Esimesed arvutid 17 sajandil. Loeng 2 Deduktsioon Induktsioon Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.
annaabi.ee 
