JÜRGE N ROO ST E JÜRGEN ROOSTE ELU Rooste on sündinud 31. juulil 1979 aastal. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli. Õppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet. ‘ JÜRGENI LOOMINGU PÕHITEEMAD JA STIIL Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus ühiskond, Tallinn, armastusluule, alkohol, naised ja ilu, aga mitte sisemine ilu, vaid rousseau'likk puhtus. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja.
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks.
kõrgharidust, tehnilisi teadmisi IT-st ja äriprotsesside loogika mõistmist; projektijuhtimise kogemust; võimet ja tahtmist kiirelt omandada teadmised projekti valdkonnas; iseseisvust, kohanemisvõimet, tulemustele orienteeritust koostöövalmidust, head suhtlemis - ja kuulamisoskust; head inglise keele oskust nii kõnes kui kirjas Hansa Elukindlustuse arendusjuht ülikooliharidusega,harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; varem töötanud arendus- või projektijuhina; ärksa meele ja strateegilise mõtlemisega, süsteemne ning järjekindel tegutseja; tunnustatud koostööpartner ja erinevate osapooltega paindlik läbirääkija; sügava huviga elukindlustuse ja selle valdkonna parimate maailmapraktikate vastu Kuidas hinnatakse Hansapangas juhivõimekust äriline mõtteviis - kas ta mõistab äri ja sellega seotud riske; tulemus ja initsiatiiv - kas ta püüab alati saavutada parimat võimalikku tulemust;
d) organiseerimis-ja suhtlemisoskus e) kolleegidega läbisaamine jms 5.Millistele ametitele ja töödele soovitatav sobib ning millised on tema eeldused selleks? Soovitaja allkiri: Kuupäev: Soovituskirja näidis SOOVITUSKIRI Tallinn, 12.04.2010 Meelis Mesilane töötas ettevõttes Parim Projekt AS alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle projektijuhina ja töötas viimasel viiel aastal osakonna juhatajana. Parim Projekt AS on aastal 1997 loodud ettevõte, mis valmistab ja paigaldab terasprofiilidest klaasitud uksi ja vaheseinu ning klaasfassaade. Meie koostööpartneriteks on juhtivad ettevõtted Euroopast: Schüco, Stälprofil, Baltiklaas. Meelis Mesilane on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli üldehituse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast.
keelt. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Vike kuri kevad" aastal 2005, raamat koostati koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage le" (2007). Tema luuletusi on kasutanud laulusnadena ansambel Raadio Maria. Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna, kelle kirjatid sel alal iseloomustab hoolikas lhenemine vaadeldavale materjalile. Aastast 2007 ttab ta kirjastuse Jutulind projektijuhina. Aastal 2008 oli Andra Teede Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendaat ja raamatuga "Saage le" Eesti Kultuurikapitali Kirjanduse Sihtkapitali luulepreemia nominent. vihm ei ole minu ainus sber aga ta on kige tihedam ja pahatihti lihtsalt kige lhemal vihm ei peta mind ta tuleb siis kui tema aeg on tulla ta ei nua paljut ja ei taha tegelikult muud kui et ta eest ei joostaks ra et taga vahel jalutataks vi et ei pestaks teda koju judes kohe no pealt maha
Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel Värv kunstnikuna ja muusikaõpetaja Andrus Kalvet koormeistrina, Viimsi Huvikeskuse direktriss ItaRiina Pedanik lauluõpetajana ja Merike Hindreus, kes nüüdseks on üle võtnud kunstniku ja projektijuhi rasked ülesanded. Kõik need aastad on etendusi juhtinud
Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks. Soosaar on osalenud ka üliõpilaste ujumis ja veepallivõistlustel. Ta töötab spordiseltsis ESS Kalev projektijuhina ning korraldab võistlusi. Jüri Lossmann (4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald 1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.
ülikoolidesse. Seejärel proovis ta sisse saada Amhersti Massachusettsi ülikooli, kuhu ta ka vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala. Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi, mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel. Noormees otsustas viimase kasuks, asudes tööle General Electricu uude keemiatehasesse inseneri ja projektijuhina. 3.2 Inseneri aeg Jack Welch’i esimene tööpäev General Electricus oli 17. oktoober 1960. Tema ülessandeks sai plastiku labaratooriumist välja toomine ning tootmine, palgaks oli 10 500 dollarit aastas. Paljulubav karjäär sattus peagi ohtu, kui ta langes bürokraatia ohvriks: kuigi tal olid paremad tulemused, siis eesootav palgatõus on aga võrdne teiste töötajatega, kelle 4 töötulemused ei olnud nii tasemel
eesmärgi saavutamisel liigub üldjuht uute eesmärkide püstitamisele ning uuele juhtimistegevuste ringile. Projektijuht kokkuvõtte tegemisele ning projekti lõpetamisele (Ibid.). Autorite arvates oli projektijuhi ja üldjuhi tegevustes ja tööülesannetes rohkem sarnasusi kui erinevusi. Sellest tulenevalt peaks spetsialist, kes mõtleb juhikarjäärile, võtma endale mõne projekti läbiviimise. Nii saab spetsialist otsustada, kas temas on soov ja eeldused olemaks väga hea juht. Projektijuhina alustamine annab juhikogemuse, kuid ebaedu või sobimatuse korral võimaldab projekti lõppedes jätkata spetsialistina. 9 2. HENRI FAYOL 2.1. Elulugu, viis juhtimise printsiipi ja 7 juhi omadust Henri Fayol (1841-1925) sündis 1841. aastal Istanbulis, Türgis. Hariduse omandas ta Lyonis ja rahvusvahelises kaevandamisekoolis École Nationale Supérieure des Mines Saint Etiennes. Fayol lõpetas kooli 1860
2900 krooni saan veel iga kuu abiraha, rohkem ei midagi. Iga kuu on vaja 5000 krooni, et kõik maksud ära maksta. Minu mees tahab mind õudselt säästa, jätab raha laua peale. Annaks Jumal talle tervist ja pikka iga! Ta on minust 14 aastat vanem kunagi naersime, et tark mees, võttis noorema naise vanaduspäevil toitjaks. Nüüd käib tema tööl ja mina keedan kodus suppi! 17 HARRY (53) Viimane tööpäev: IT projektijuhina 28.mail 2009 Pere: naine töötab, tütar 15, poeg 13 Tulevik: ajutine tööleping lõpeb oktoobris, loodab selle pikendamisele. See, et koondamisi tuleb, oli teada, aga keegi ei usu, et just tema koondatakse! Me kõik oleme oma arust väga vajalikud. Ametlik põhjus oli koondamine tööülesannete ümberjaotamise tõttu. Loodan, et käitusin viisakalt ja rahulikult. Mis minu enda sees toimub, sellest ma ei räägi, sest mehed ei nuta
Sellegipoolest andis suhtlemine nende inimestega autorile palju informatsiooni IKT ettevõtetes seisnevate personaliprobleemide paremaks mõistmiseks. Hoolimata sellest kajastas autor uurimustöös vaid Marius Arrase kogemusi, sest hilisemal valideerimisel ilmnes, et uurimuse seisukohast relevantseid ja täielikke vastuseid suutis pakkuda vaid Marius Arras. Marius Arras on töötanud nii IKT sektori ettevõtte projektijuhina, IKT sektori ettevõtte tegevjuhina ning on erinevate IKT sektori ettevõtete asutaja ning osanik. See tähendab, et ta on kokku puutunud nii tegevjuhi kui projektijuhi tööga, kuid ka neile ametikohtadele inimeste otsimisega. Marius Arrase puhul on ka oluline, et ta on töötanud IKT ettevõtetes juhtivatel kohtadel nii Eestis kui ka välismaal ning ta on olnud üks alusepanijast mitmetele edukatele IKT ettevõtetele. Süvauuringus keskenduti kahele ametikohale: projektijuhile ja tegevjuhile
Inseneride dilemma. Insenerid peavad maavärina ohuga piirkonnas ehitama suhteliselt väikese eelarvega kaks maja firma töölistele. Antud eelarvega on võimalik ehitada vaid üks turvanõuetele vastav hoone. Leping kohustab ehitama kaks maja. Insenerieetika põhimõtetest lähtuvalt saaks ehitada vaid ühe maavärinakindla vundamendiga maja. 3. Töö kodust kaugel. Teedeehitajate ,,liikuv" töö sunnib neid tihti kodust eemal viibima. Mart töötab hea mainega firmas projektijuhina ja on väga hinnatud töötaja. Oma töö iseloomu tõttu peab ta sageli kodunt eemal viibima. Mardi perre on äsja sündinud poeg. Mardile pakutakse tööd kodulinnas inseneriametis, mis ei nõua kodunt eemalolekut. Tema 28 praegune tööandja vastab, et on nõus tõstma mardi palka nii, et see ületab 5000 krooni teise firma pakutust ning lisaks lubatakse ametiauto ja paremad
future change. Staff skills staff knowledge and experience Program age and structure 32) 06.01 olnud küsimused (ülejäänud peaks materjalis pm olemas olema): 1) Mida kasulikku saab eesmärgi mudeli kasutamisest? 2) Kui on hinnatud koos bug fixidega 1000h projektile, kui palju peaksid küsima testide jaoks. 3) Projekt on ületamas tähtaega. Management pakub lisaressurssi juurde. Sina projektijuhina pead otsuse tegema. Too 3 erinevat otsust välja ja kirjuta, mis neis on head või halba. 4)
LUGEMINE Rein Raud "Kivi" 1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset väärtust elus kõige tähtsamaks. ...
töölepingud üles öelda. Üles öeldi ka O. tööleping, põhjusel, et ta ei osanud nõutud tasemel eesti keelt. Kas O. töölepingu ülesütlemine on seadusega kooskõlas? Miks? - Tööandja oleks pidanud koondama, mitte üles ütlema, sest tegelikuks põhjuseks oli töömahu vähenemine. Keele tõttu võib üles öelda, kui see ei lase isikul tööülesandeid täita § 88 lg 1 p 2 alusel ja isik ei sobi töökohale. Praegu sobis. 11. Töötaja L. asus OÜ-sse tööle projektijuhina alates 01.08. Kolm kuud pärast töösuhte algust oli OÜ veendunud, et L. sellele ametikohale ei sobi, sest tal puudusid tööks vajalikud statistika töötlemise programmi kasutamise ja vene keele oskused, nii et tööandja pidi tema vastavad tööülesanded jagama teiste töötajate vahel. Kas tööandja võib L.-i töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p-s 2 nimetatud töövõime vähenemise tõttu või TLS §-st 86 tulenevalt katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu
mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. → Kaasuse asjaoludest nähtub, et K ei ole rohkem kui nädal aega tööle ilmunud, kuid aga tööleping oli sel ajal kehtiv, kuna “ülesütlemisavaldus” ei vasta nõuetele → Saab järeldada, et sellisel juhul ei ole tööandja huvides jätkata töösuhet ning TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on õigus lepingut üles öelda. 6. Jaakoppi asus tööandja juurde projektijuhina tööle 01.08. 31.10. saatis Jaakoppi tööandjale e-kirja, et ta ütleb alates 01.11. töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu, põhjusel, et kaks tema kolleegi räägivad teda taga, jätavad olulise ja töö tegemiseks vajaliku info talle vahel edastamata seoses projektide elluviimisega, vahel avalikult eiravad tema ruumis olekut ning suhtlevad siis tööalastel ja muudel teemadel eesti keeles,
annaabi.ee 
