ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4
· Esita põhilised väited kokkuvõtvalt Enamasti kasutatakse veenmise kolme põhiviisi koos, vaid ühele võimalusele toetumine ei pruugi viia soovitud tulemuseni. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteerium. Kirjandikirjutaja meelespea: 1. Süvene kirjanditeemasse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raskusi teema valmimisega, tee teemadest pingerida. 3 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled elus kokku puutunud, või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Kirjandi aeg on piiratud, seega ürita valida mitte rohkem kui 30 minutit. Kuid ära võta ka esimest, mis kõige rohkem meeldib. Süvene teemadesse! 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Tee selle põhjal töö kavand. 4. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ja vormistamisega seotud küsimustele, selleks on hiljem aega. 5
tagajärgedest, mis aga lugeja-kirjutaja perspektiivist sõltub . Mahtra sõda, mis noist protsessidest kõige eredama näitena on pälvinud suurimat tähelepanu nii rahvusromantilises-pateetilises ajalookäsitluses kui ka kirjanduses, võib nimetada ka 19 . sajandi talurahvarahutuste kulminatsiooniks Eestis. Juhan Kahki 1958. aastal ilmunud "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" just ülal kirjeldatud probleemistikuga tegelebki. Käesoleva töö objektiks olev käsitlus jätkab autori 1954. aastal Moskvas kaitstud väitekirja "1858. aasta talurahvaliikumine Eestis" ning sobitub Kahki sotsiaalajaloolise suunitluse või perspektiiviga Eesti "uusajale" . Autor tõstab ka ise esile just teose ilmumisaasta - 1958 . aasta - kui 100 aasta möödumist Mahtra sõjast ning mujal samal ajal toimunud rahutustest Eestis kui olulist verstaposti . Kahki töö on üles ehitatud 19
7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d. Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust: 1. palju ma sellest teemast tean 2. palju olen sellel teemal lugenud ja palju oskan tuua näiteid 3. on mul olnud selle teemaga isiklikke kokkupuuteid või tean näiteid kaasaegsest elust e. Süvenen kirjandi teemasse ja lähtun tuumsõnadest
2 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 2 Teema valimine: · Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuum-sõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida. · Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Riigieksamikirjandi kirjutamise aeg on piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele üle 30 minuti. · Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand kasvõi punktide kaupa, kui see sind aitab. Mustandi koostamine: · Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele
on ka väiklase hingega Kiir, aeglane Tõnisson ja enesega ning maailmaga rahul olev Imelik, kapriisne Raja Teele ja teisedki. Noorte tärkavat tundeelu on kujutatud mõistvalt ja diskreetselt, tegelaste hingemured avatud veenvalt ning Tootsi muretult lustlikud ettevõtted esitatud köitva huumoriga. Arno elutunnetus on omane Oskar Lutsu melanhoolsele noorukitüüpidele. Tema lapselikust tõemeelest ning kiinduvast loomusest tingitud elamused ja nukrad mõtted seostuvad jutustuse probleemistikuga. Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted, laste sõpruse, usalduse ja aususe küsimused on leidnud kirjaniku poolt peent ja mõistvat käsitlust. Teoses on palju pisinüansse, mis teevad selle raamatu heaks ning seetõttu ta ongi paljude lemmikraamat. ,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja
Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6
Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele, tee seda hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6
linnavalimistel lausa uskumatuna tunduv võit baltisakslaste üle. Eesti-vene blokk sai linnavolikogus 42 ja sakslased ainult 18 kohta. Olukorras tõusid päevakorda J. Poska ja K. Pätsi kandidatuurid Tallinna linnapea kohale. Kumbki seda ametikohta algul ei soovinud. 7 7 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 6277, 7 Kõrgem poliitika 1905. aastal tõusis päevakorda Baltimaadele autonoomia taotlemise idee. Erinevad ringkonnad pidasid kogu selle probleemistikuga silmas muidugi erinevaid eesmärke. Baltisaksa rüütelkonnad püüdsid kõigest hingest oma eesõigusi põlistada ja saavutada, et piiratud autonoomia tuleks kasuks kõigepealt aadlikest suurmaaomanikele. Seevastu eestlasest avaliku elu tegelased taotlesid, et kohalike asjade otsustamine läheks eestlaste kätte. Jaan Poskal ja tema mõttekaaslastel tuli korduvalt protestida baltlaste koostatud kohaliku maavalitsuse uuendamise projektide vastu ja nõuda, et uuenduste ettevalmistamine toimuks
neile järgnesid vaimulikud, ametnikud ja juristid, kaupmehed ja õpetajad. Tellijateks olid ka lugemisseltsid, klubid ja kohvikud. Hupeli enda ajakiri Kuigi Balti ajakirjandus oli 18. sajandil üsna ebastabiilne ja mitte eriti mitmekesine, oli Hupel väsimatu ja andis välja kõige pikaajalisemalt regionaalajakirja. Tema ajakirju võib liigitada territorialajakirjade hulka. Territoriaalajakirjad tegelesid peamiselt tegionaalse kultuurilise ja poliitilise probleemistikuga, kuid samaaegselt toonitasid nad oma kuuluust saksa kultuurrahvuse ja "valgustusühiskonna" hulka. "Nordische Miscellaneeni" andis Hupel välja kümme aastat. Ajakirja trükkimine ja levitamine Aajakirja käsikiri rändas läbi Riia Leipzigi ja saabus trükitud kujul tagasi alles pärast raamatumessi. Seetõttu jõudis ajakiri kodumaiste lugejateni küllaltki hilja. Samuti andis Hartknoch ajakirja trükist välja vaid temale soodsal Leipzigi raamatumessi ajal. Saksamaa
Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522. Rotterdami erasmusega koos peeti neid saksa kaheks silmaks. Tähelepanu keskpunkti sattus kui tal tekkis tüli kõlni vaimuteadlastega 1509. Üritas kirikut teadusega mõjutada. Ulrich von hutten: Kirjutas humanism kaitseks pimedusemeeste kirjad. Kirjutises on käsitletud kirjavahetus rumalate usumeeste vahel, neid pilgates.Machiavelli ja campanella: Tähtsad humanistid kes pöörasid tähelepanu poliitilisele korraldusele. Riigivalitsemise probleemistikuga seoses ütles Machiavelli sõna sekka oma traktaadiga valisteja. Et luua tugevat itaalia riiki oli vaja tema arust tugevat ja kindlameelset juhti kes eesmärkide saavutamiseks kasutaks kõike(petmisi mõrvu jne). Tommaso campanella oli teistsuguste vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29
Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ..... Peeter Ulas ,,Pilved maastikul" Elavnes arutlus kunstis abstraktsuse üle, peamaiselt käsitleti seda ajakirjas ,,Noorus". Näiteks 1966 Olav Marani tutvustus enda ja Henn Roode seisukohti sel teemal- kus abstraktsus pole eesmärk omaette vaid segu kunsti vaimse olemuse ja kujutatava natuuriga. Abstraktsuse probleemistikuga tegeleb süstemaatilisemalt Henn Roode ja vormis Lepo Mikko. Märke muutustest sai jälgida läbi aasta noortenäituste alates 1959, kuni abstraktsionismi vastase kampaania haripunktini 1964. Suurim abstraktse kunsti väljaastumine toimus siiski aasta 1966. A noortenäitusel, kus kohtusid kaks põlvkonda- Marani-aegsed ja ANK-i kunstnikud. ANK´64 oli rühmitus noori kunstnike, kes alustasid õpinguid ERKI-s aastail 1961-62 ja kasvasid silmapaistvateks kunstnikeks
annaabi.ee 
