see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda ka elundkondade ja talitluse ning lootelise arengu kohta. Omapära võrreldes primaatidega on ajumaht 1400 cm3, püstine kehahoiak, mitte sessoone sigimine, välja kujunenud geneetiline struktuur mis on kestnud umbes 40 000 aastat. Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid.
Sugulased Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste seltsi, mis jaguneb kaheks alamseltsiks. Suur-käsitiivaliste (Megachiroptera) hulka kuuluvad vaid Vana Maailma troopikas elutsevad 170 liiki, kes paigutuvad kõik ühte sugukonda. Suur-käsitiivalised toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus), kes elab Indoneesias. Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal kiloni. Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda, kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kun...
3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi). Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik. 5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud
Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine Inimest eristavad loomadest ka teadvuslik ajutalitlus, käitumine(mida mõjutavad ideoloogiad, reeglid, kultuuritavad), nii loomse kui ka taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; elamine perekonniti; eluviis lagedal maal, metsast väljas
Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist
sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed
on arenenud paljunemisorganid, näiteks paeluss 3. Väljasuremine - Liigiline väljasuremine - Massiline väljasuremine - Põhjused: - Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese sarnasused ja erinevused võrreldes primaatidega Konspekteeri ise, õp. lk. 56-59 Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju Erinevused: 1. Kõrge keskmine eluiga 2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on purihammastega võrreldes palju väiksemad 4
Too nende kohta näiteid. Analoogsed organid on erineva päritoluga organismide organid, mis muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Nt liblika tiib ja linnu tiib. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks kujuneda. Nt vaala loib ja hobuse jäse. 21.Millised on inimese evolutsiooni peamised suunad (mis on muutunud evolutsiooni käigus võrreled primaatidega)? Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime 22.Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul.
Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel. Genoomis on palju lookusi, mille fragmentidel on erinev pikkus. Nendest saadakse eri pikkusega DNA- fragmendid. Kui pilt eraldada geel elektroforeesiga, saadakse nähtav pilt. 13. Millised anatoomilised, füsioloogilised ja arengulised eripärad eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? a) Anatoomilised *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses *Suhteliselt suur aju - hästi arenenud ajukoor *Näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega b) Füsioloogilised *osavad käed *aastaringne sigimine *pikk raseduse kestus c) Arengulised *artikuleeritud kõne *sotsiaalne mälu *mõisteline infovahetus 14
metoodika töötab? Geneetilise sõrmejälje idee seisneb DNA-fragmentide pikkuses, mis annavad DNA elektroforeesi käigus mustri, mis on individuaalselt kordumatu. Tänu sellele saab tuvastada isa, paljastatakse kurjategijat, määratakse isikuid kindlaks jne.Sellega saab testida ka organidoonori koe sobivust patsiendile. 13. Millised on need anatoomilised (füsioloogilised) eripärad, mis eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? Eripärad: Väga suur ajumaht Püstine kehahoiak Hea nägemisvõime, haistmismeel pole nii hea Kahel jalal liikumine Aeglane indiviidi areng Toit on mitmekesine ( taimed, seened, liha ) Pikk rasedusaeg ( 9 kuud ) Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)
sõrmeotstes). Inimeste DNA järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mis on erinevatel inimestel erinevad. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoordiga ja aitab indiviide eristada. 13. Millised on need anatoomilised (füsioloogilised) eripärad, mis eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? - Püstine liikumisviis (kahel jalal) - Muutused selgroo ehituses - Suur aju, hästi arenenud ajukoor - Osavad käed - Artikuleeritud kõne - Aastaegadest sõltumatu sigimine - Pikk raseduse kestvus - Aeglane individuaalne areng - Pikk eluiga 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus 15
Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid – nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (selgroogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid – nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus 21. Millised on inimese evolutsiooni peamised suunad (mis on muutunud evolutsiooni käigus võrreldes primaatidega)? Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak, abstraktne mõtlemine, kõne, sotsiaalne ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide
· Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid.
Konteksti ja isiku suhtlemine kui üksprotsess. Lapsed käituvad teatud viisil kuna vajadused on keskkonnaga seotud. Keskkonda defineeritakse erineval viisil. NT kliima, maastiku, maa tähenduses aga Võgotski rõhutab kultuuri ja kultuuri ajalugu. KONTEKSTI TÕLGENDAMINE !! Sümbolid on vahendaja kultuuriliste teadmiste hoidmise ja keskkonna vahel. On madalamad ja kõrgemad psüühilised protsessid. Madalad on arenenud evolutsiooni käigus ja on ühised näiteks primaatidega. Kõrgemad psüühilised protsessid (märgilised, instrumentaalsed) on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud. (sini-must-valge lipp ei ütle loomadele ja lindudele midagi) Lähima arengu tsoon- Võgotski teooria keskne tee on seotud lähima arengu tsooniga. Erinevus, mida laps on võimeline saavutama ise või teiste abiga. Kui teda aidata siis ta saab selle omandada kõige kõrgemal viisil, et varsti saab, vajab abi
mehhanismid. 1. Too esile vähemalt neli olulist primaatidele iseloomulikku tunnust võrreldes teiste imetajatega. Haaravad pöiad ja käed. Suurenenud ajumaht. Pikenenud eluiga, kandeaeg on pikem, loote areng võrreldes kehamassiga on aeglane. Lõikehammas ja üks eesmine purihammas on puudu. Silmad paiknevad lähestikku, stereoskoopiline nägemine. Tagajäsemel on kandluu. 2. Kirjelda vähemalt neli olulist hominiididele iseloomulikku tunnusjoont võrreldes teiste primaatidega. eluviisilt eelistasid bipedaalsust, millega kaasnes selgroo kõveruse teke. Nende suur varvas on teiste varvastega samasuunaline. Vaagnaluu laienemine. Koljumulk asub vertikaalselt mitte selgmiselt. Jalgade skelett ja lihased (gluteus maxiumus) on kohastunud liikumiseks. 3. Missugused olud olulisemad etapid primaatide evolutsioonis Uusaegkonna esimesel poolel enne inimlaste suuna eristumist? Primaatide algus on 65 MAT, siis kui dinosaurused olid välja surnud. Hõivatud ökonisid vabanesid
annaabi.ee 
