· Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad · Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100. Poistel avaldub 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. (Lovaas 1998.) Diagnoosimine
Avaldumine sama probleem võib ilmneda erinevalt Lapsel võib olla rohkem kui üks probleem Raskusaste üks ja sama probleem võib esineda erineva raskusastmena Põhjused Arenguhälvete põhjused on väga varieeruvad (ka ühe puudeliigi piires) Konkreetse lapse puude põhjust ei pruugita teada Esinemissagedus võib olla erinevate probleemide puhul erinev Sekkumine vastavalt erivajadusele on erinevad sekkumisviisid LIIGITUS Prenataalsed kujunevad enne sündi, mõjutavad enne sündi või pärast. Lisaks jagunevad a) geneetilised- 1) pärilikud neid geene kannavad juba vanemad 2) geneetilised vanemad otseselt ei kanna aga probleemid tekivad uue organismi tõttu. Monogeensed probleem ühes geenis. Polügeens kahjustatud mitmed geenid. Kromosomaals kahjustatud on kromosoom täielikult. b) keskkondlikud 1) traumad 2) tratogeenid teatud ained, mis jõuavad loote organismi, mürgised ained.
– Postlinguaalne (kuulmislangus peale kõne tekkmist, tavaliselt peale 3 eluaastat) – Vanaduskuulmisnõrkus e. presbyacusis • Etioloogia järgi – Kaasasündinud KL (käsitletakse pikemalt allpool) • Geneetilised • Sündroomsed • Mitte-sündroomsed • Omandatud • Prenataalsed põhjused • Perinataalsed põhjused • Postnataalsed põhjused – Omandatud KL: põhjuseks võivad olla kõik eelpool loetletud tegurid, seisundid ja haigused mis tingivad KL. Sageli jääb põhjus ebaselgeks. Kuulmislanguse klassifikatsioon tekke alguse ja tekke põhjuse järgi. Kuulmispuudega (sünnist saati) – prenataalsed, geneetilised põhjused
embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel). Loode on mõistusega subjekt ja käitumine, mis algab emaüsas, kandub arvatavasti edasi ka järgnevasse ellu. Inglise teoloog ja psühhiaater F. Lik leidis 1995.a., et prenataalsed mälestused pärinevad (arenevad) viiruse rakkudest, et viirused on primitiivsed prenataalsed rakud, mis kujunevad trauma ajal ja kannavad endas selle mälestust. Ta rääkis pidevalt prenataalsest mälust rakumälu terminitega. Viimase viie aasta jooksul on tehtud arvukalt uuringuid rakubioloogia valdkonnas ja kõik nad on kinnitanud teooriat selle kohta, et mälu võib olla kodeeritud rakkudes. Siin on kohane mainida doktor B. Liptn'i uuringut, mille aruanne esitati 1995.a
- autosoom-retsessiivsed - autosoom-dominantsed - X-liitelised - mitokondriaalsed Kõige sagedasem põhjus on mutatsioon Connexin26. Mondini sündroom: Autosoom-dominantne. Kõige sagedasem isoleeritud kesk- ja sisekõrva anomaalia. Iseloomulikuks on teo ja poolringkanalite ebanormaalne laienemine. Enamasti iseseisev anomaalia, kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon Prenataalsed (sünnieelne) põhjused: Infektsioonid: punetised, toksoplasmoos, CMV, herpesentsefalii, süüfilis Teratogeenid: alkohol, talidomiid, kiiritus, aminoglükosiidid - Perinataalsed põhjused: enneaegsus, asfüksia, ikterus - Postnataalsed põhjused: infektsioonid (mumps, meningiit), trauma, kasvajad, ototoksilised ravimid, autoimmuunsed haigused Omandatud KL: põhjuseks võivad olla kõik eelpool loetletud tegurid, seisundid ja haigused mis tingivad KL. Sageli jääb põhjus ebaselgeks
sekkuma, mitte ootama aega kui läheb kooli, äkki seal kuskil tulevad eeloskused. Enamasti ei tule. Sekkuda tuleb enne kui laps saab diagnoosi. Õrtel on kahte liiki probleeme – bioloogilised ja keskkondlikud ja enamasti ainult keskkond ÕRi ei anna, see peab olema bioloogilise taustal. H. Õpiraskuste arenguline dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Vaimset võimekust mõjutavate tegurite jaotumine mõjuaja alusel (sünnieelsed, sünniaegsed ja sünnijärgsed mõjutegurid). Prenataalsed – enne sündi Geneetilised - enamasti KNS-i arengu häired (nt hüdrotsefaalia, anentsefaalia, spina bifida) Ei ole olemas IQ geeni. Tegemist on polügeense tunnusega vaimse võimekuse näol. Selle eest vastutavad mitmed geenid, iga geen mõjutab mingit kindlat osa. Keskkondlikud mõjud (nt ema alatoitlus, alkoholism, viirusnakkused, kiiritus) – võivad viia sarnast KNS haigusteni, nagu geneetilised.
probleem. o Raskusaste üks ja sama probleem võib esineda erinevas raskusastmes, mida raskem probleem seda harvem. o Põhjused väga erinevat laadi (ka ühe puudeliigi piires), konkreetse lapse puude põhjust ei pruugita teada. o Esinemissagedus võib olla erinevate probleemide puhul väga erinev. o Sekkumine erinevad võimalused vastavalt erivajaduse liigile. Arenguhälvete põhjused 1. Prenataalsed tekivad enne sündi ja mõjutavad arengut juba enne sündi, ka peale sündi. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 10 o Geneetilised: Pärilikud (probleem olemas vanemorganismis) ja geneetilised (vanemad ei kanna aga järglasorganismi alguses võivad tekkida). Võivad olla monogeensed, polügeensed või kromosomaalsed (kahjustatud kromosoom tervikuna, kas neid liiga
C. Liigsöömishood põhjustavad tugevat ärritust ja stressi D. Liigsöömishood esinevad vähemalt ühel päeval nädalas 3 kuu jooksul E. Liigsöömishood ei ole seotud ebakohaste kompensatoorsete käitumistega nagu BN puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest - Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu piiramisega Bioloogilised seletused
Või siis teisipidi, see on uue organismi moodustusel tekkiv kromosoomi häire, mida ei kanna vanemad edasi, see lihtsalt tekib uue organismi moodustamisel. Siin on protsente ka, neid ei pea pähe õppima. Kerge VAA korral on riskifaktorid, mis võivad põhjustada probleemi teada 43% juhtudest ja vaid 24% on teada põhjus, miks lapsel on VAA. jne jne jne. Vaimset võimekust mõjutavate tegurite jaotumine mõjuaja alusel (sünnieelsed, sünniaegsed ja sünnijärgsed mõjutegurid). Prenataalsed – enne sündi - Geneetilised - enamasti KNS-i arengu häired (nt hüdrotsefaalia, anentsefaalia, spina bifida) Ei ole olemas IQ geeni. Tegemist on polügeense tunnusega vaimse võimekuse näol. Selle eest vastutavad mitmed geenid, iga geen mõjutab mingit kindlat osa. - Keskkondlikud mõjud (nt ema alatoitlus, alkoholism, viirusnakkused, kiiritus) – võivad viia sarnast KNS haigusteni, nagu geneetilised.
osa ka halbadel sotsiaalsetel tingimustel ja majanduslikel raskustel. Laste ja noorte suhtes kasutatud vägivalda on täheldatud kõige rohkem madalamates sotsiaalsetes kihtides. Kuigivõrd esineb seda siiski kõigis sotsiaalsetes kihtides, olgugi et just vaesus ja puudus ning töötus suurendavad vanemate stressi sedavõrd, et pinget maandatakse laste ja noorukite vastu vägivalda tarvitades. On leitud, et teatavad lapsega seotud tegurid võivad suurendada vägivaldse kohtlemise riski. Prenataalsed tegurid, nagu väike sünnikaal ja enneaegsus, võivad seda ohtu suurendada. Ka see, kui laps seoses neuroloogiliste häiretega nutab väga palju, suurendab vanemate emotsionaalset pinget ja aitab kaasab vägivaldse käitumise vallandumisele. Ka füüsiline või vaimne puue ja krooniline haigus võivad endast vahel vägivallariski kujutada. 18 Ravi ja ennetamine
annaabi.ee 
