juhtis riiki kõigis valdkondades poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest, täitsid mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10), päritava võimuga) sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti 5 efoori (igal aastal kõigi kodanike hääletamisega rahvakoosolekul seast valitavad riigiametnikud, Bulee e nõukogu 500- liikmeline, korraldas kontrollisid kuningate ja teiste koosolekute vahel riigiasju, liikmed määrati
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5
Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud
Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj
Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja. Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj
Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning
Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia- rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise
Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia-rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise
*keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud)
-määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud -heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin
Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all. *Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami-ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. *Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid-spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem). *Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. *Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. *Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda.
-määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud -heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin
Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid – spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur. Lõplikud otsused langetati aga kõigi spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid
annaabi.ee 
