.................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................... 13 3 SISSEJUHATUS Alljärgnevat referaati kirjutama hakates seadsin endale eesmärgiks tutvuda Eesti Vabariigis kehtinud põhiseadustega. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas räägin põhiseaduse preambulast, teises osas 1920. aasta põhiseadusest, kolmandas osas 1933. aasta põhiseadusest ja neljandas osas 1938. aasta põhiseadusest. Kokkuvõttes toon tabelina välja kolme põhiseaduse võrdluse ja avaldan oma arvamuse sellest, mida andis mulle käesoleva referaadi ettevalmistamine. 4 1. PÕHISEADUSE PREAMBUL Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks
tähendusega termin. Ta tähendab riigi põhikorda sätestavat seadusandlusakti, põhikirja või põhilist, peamist seadust.5 1.2. Põhiseaduse struktuur 1.2.1. Struktuur Eesti põhiseadus kujutab endast ühtset terviklikku õiguslikku dokumenti, mis sisaldab nii norme kui ka printsiipe. Ta on rahva poolt referendumil vastu võetud õigusakt, millel on siseriiklikus õiguses kõrgeim õigusjõud.6 Põhiseadus koosneb preambulast, viieteistkümnest peatükist ja 168-st paragrahvist. Preambula on säilitanud kõigi Eesti varasemate põhiseaduste preambulate põhimõtted.7 Preambula omab tähtsust muu hulgas ka põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. I peatükk sisaldab üldsätteid ning võimude lahususe ja riigivõimu legaalsuse põhimõtted. Kokku sisaldab I peatükk 7 paragrahvi. II peatükk sisaldab põhiüõigusi ja vabadusi. III peatükk kannab pealkirja ,,Rahvas" ning hõlmab 3 paragrahvi
1.Demokraatia 2.Vabariiklus 3.Riigi ühtsus e unitaarriiklus 4.Legaalsus 5.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti õigussüsteemiintegreeri tuse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 6.Võimude lahusus ja tasakaalustatus 7.Sotsiaalriiklus 8.Inimväärikus 2) Heinrich Schneider (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi nõunik, olinõukogude võimu ajal põlu all): Käsitlenud preambulas sisalduvaid printsiipe. Käsitlus preambulast kui kõige olulisemate printsiipide allikast. On toonud välja järgmised printsiibid: 1.Õiguslik järjepidevus 2.Seadusandlikkus 3.Vastutus 4.Usaldus 5.Vabadus 6.Võrdsus 7.Vendlus 3)Kalle Merusk (haldusõiguse professor Tartus, endine dekaan): 1.Õigusriik 2.Võimude lahusus 3.Rahva suveräänsus 4.Vabariiklus 5.Unitaarriiklus 4) Uno Lõhmus (oli Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, siis Riigikohtu esimees, nüüd
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Luuakse avalikes huvides. Moodustamise kord luuakse tema kohta käiva seadusega. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajal. staatus kas seaduses kirjas või tuleneb eesmärgist. Allutatud riiklikule järelvalvele õiguspärasuse järelevalve. Av õig ül era õig isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: · PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa neid ül üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulast (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või av õig jur isikute kaudu. · Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõ kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ül jääb kaitseõ tagamine
mahalaadimiskoht. Kaubaveolepingute kohta sätestatut kohaldatakse kõikidele lepingutele, mille põhieesmärk on kaupade vedu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 25 ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et leping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga." EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 593/2008, 17. juunist 2008 võeti lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (,,Rooma I") (on the law applicable to contractual obligations (Rome I)). Preambulast noppeid: (7) | Käesoleva määruse sisuline reguleerimisala ja sätted peaksid olema kooskõlas nõukogu 22.detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (,,Brüssel I") ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (,,Rooma II").
Uusi termineid võib kasutada: 1) valdkonna esmasel reguleerimisel; 2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini lõikes 1 esitatud nõuetele. 3) Võõrsõnu on lubatud kasutada juhul, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud. 4) Uute terminite ja mõistete kasutamisel tuleb eelnõus anda nende seletus. Õigusakt koosneb preambulast ja paragrahvidest. Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. Peatüki võib jaotada jagudeks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. Paragrahv tähistatakse paragrahvimärgiga ja araabia
Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt liidu õigust täitma suunatud (praegu puudub regulatsioon väljaastumise kohta EL-st). Õiguskantsler sõnastas aluspõhimõtete (AP) loetelu üpris laialt. Tundub, et kõik põhimõtted ei vääri AP-te esiletõstmist. Tundub, et õiguskantsleri poolt pakutud põhimõtetest võiks PS-e AP-teks lugeda kahte: 1) inimväärikuse austamist 2) vajadust kindlustada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade (võetud 1992. a PS-e preambulast). Ilmselge on, et Eesti ei peaks kuuluma ühtegi ühendusse, mis rahvuse ja kultuuri säilimist ei taga. IV õiguse üldtunnustatud põhimõtted (proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne) Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Dworkini printsiipidele vastanduv õiguse osa, mille abil soovitakse saavutada põhiõiguste piiramisel õiglane tulemus. Rakendamiskohad: selliseid üldtunnustatud põhimõtteid rakendatakse:
Ka PSTS eelnõu Riigikogus menetlemise materjalidest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi aluspõhimõtete kohta. Aluspõhimõtteid ei loetletud ega mainitud Euroopa Põhiseaduse Lepingu ratifitseerimise seaduse seletuskirjas, küll aga käsitleti neid Riigikogu õiguskomisjoni töörühmas. Selle seisukoha V osas kirjutatakse "Kehtivas õiguses puudub definitsioon. Teoreetiliste seisukohtade järgi on aluspõhimõtted tuletatavad preambulast, I peatükist ja II peatüki § 10 ja 11. Aluspõhimõtete avatud loetelu on: Riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele Sisemise ja välise rahu kaitse Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Inimväärikus Sotsiaalriiklus Demokraatia Rahva suveräänsus Õigusriiklus Põhiõiguste ja vabaduste austamine
- Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse - Robert Alexy inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet - Euroopa põhiseaduse lepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm: Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulast, I peatükist "Üldsätted" ning II peatüki "Põhiõigused, vabadused ja kohustused" §-dest 10 ja 11. Siitkaudu võib välja tuua järgmise põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus,
te toimimist. Tuleb alati uurida lepingu mõju PS alusPM. te toimumisele. AlusPM. te sisu: PS alusPM. te on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. PS aluspm kujutavad endast nn kaitseklauslit või kriisiklauslit. § 1 kasutab määratlemata Õmõistet, ei loetle aluspõhimõtted. Kõige problemaatilisem on see, milliseid põhimõtteid tuleb pidada alusPM. teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga).
pädeva õigusasutuse ette toomiseks; seaduslikuks kinnipidamiseks, et takistada nakkushaiguste levikut, samuti vaimse häirega isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite seaduslikuks kinnipidamiseks; seaduslikkuks vahistamiseks või kinnipidamiseks, et vältida isiku loata sissesõitu riiki või et võtta meetmeid isiku väljasaatmiseks või -andmiseks. Eesti põhiseaduse preambulast tulenevalt on vabadus Eesti riigi üks alustala ja peamisi printsiipe. PS § 19 lg 1 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Sellest sättest tuleneb üldine vabadusõigus, st. igaühe õigus teha või tegemata jätta seda, mida ta tahab73. PS §- d 20 ja 21 on omavahel seotud ja käsitlevad üldise vabadusõiguse ühte keskset osa igaühe füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse ehk omavolilise vahistamise või kinnipidamise eest 74.
koostööd keskvalitsusega. 4. Põhiseaduse iseloom ja struktuur- Jagatud 7 artikliks, need omakorda osadeks. 4.1. Põhiseaduse preambula- Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas, selleks, et moodustada veel täiuslikum/ parem ühendus, seada jalule õiglus, kindlustada sisemina rahu, pakkuda ühist kaitset, arendada tervishoidu, ja kindlustada meie vabadus ja meie õitseng, määrame ja loome selle Ameerika Ühendriikide Konstitutsiooni. Sellest preambulast tuleb ka välja, miks see PS kirjutati ehk selle vajadus. 4.2. Põhiseaduse printsiibid 4.2.1. Rule of Law (seaduse ülimuslikkus)- Kuigi seda pole PS kusagil mainitud, on see üks tähtsamaid legitiimsuse raamistuid. Vastacalt sellele kontseptsioonile, on olemas ,,reeglite ja protseduuride kogu, mis mõjutab inimese ja valitsuse käitumist, et valitseks autonoomia ja loogilisus".
annaabi.ee 
