sisaldab ootamatusi, nõuab see psühholoogilt pingetaluvust, loovust, iseseisvust ja otsustusvõimet. Eesti Psühholoogide Liit on määratlenud Liidu liikmetele eetilised nõudmised.Kirjutamata seadusena kehtivad need kõigile psühholoogidele, ka nendele, kes Psühholoogide Liidu liikmed ei ole.Usalduse kaotanud psühholoog ei saagi enam oma erialal edukalt tegutseda. Eesti Psühholoogide Liidu liikmete eetilised põhimõtted: · Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest aantud ühiskonnas. · Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. · Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töö-meetodeid ega vahendeid. · Psühholoog ei kasuta oma eriala ja ametinimetuse eraisikuna tegutsedes.
arst, kes on spetsialiseerunud psühhiaatriale ja psüühikahäirete ravile. 3. Kes on psühholoog? teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana. tegeleb inimese (aga on olemas ka loomapsühholoogid, kes tegelevad loomadega) mõtlemise ja käitumise süstemaatilise uurimisega. 3.1. Psühholoogi koodeks · Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. · Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest. · Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. · Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita.
kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Aabits ja Forseliuse elutee lõpp Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; pärisnimed eestipärastada nagu näiteks Kristus (ennem Christus), Jaan (ennem Johannes); jätta ära h pikendusmärgina, nagu näiteks kool pro kohl, siin pro sihn; kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat; jätta
pedagooge, kes tõstatas teemaks - tiheda seose kooli ja kodu vahel, pedagoogilise propaganda lastevanematehulgas. A.S. Makarenko(1888-1939) Andis oma panuse töökasvatuse arendamisse. M. Gorki nimelise töökoloonia asutaja. ( minu isiklik lemmik) Ain Nurk 1904-1985 5 Pedagoogika Tasapisi hakkas muutuma hoiak, et õpetaja on vaid teadmiste kasutaja mitte selle tootja, uue mõtteviisi poole, mis käsitleb õpetajat ennast reflekteeriva praktikuna ehk aktiivselt oma tööd arendava ja uuriva spetsialistina. Esimene õpetajate uurimiskursus loodi dotsent A.Elango initsiatiivil TRÜ pedagoogika kateedri baasil 1962. Aasta jaanuaris. Idee luua uurimisrühm teoreetiliste huvidega õpetajatest oli tekkinud juba 1930. Aastatel. Nüüd asuti seda realiseerima.Eesmärgiks oli anda kindla organisatsioonilisel alusel (kursusena) võimalus pedagoogiliseks uurimustööks asjast huvitatud haridustüütajaile, kus juures tagatud oleks lühike
Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandike Ignatsi Jaagu ja Pakri Jüriga Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Nii esitab ta rea ettepanekuid kirjaviisi lihtsustamiseks, soovitades: · välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z; 5 · pärisnimed eestipärastada Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes); · jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin pro sihn; · kasutada osastavas käändes t-lõppu, nt jumalat;
1648 - J. Gutslaffi lõunaeesti grammatika -ladinakeelne 5. Bengt Gottfried Forselius eesti rahvahariduse ja kirjakeele arendajana, õp lk 84 + konsp, töölehed ● Rahvakoolide juurutaja (Mis moel?) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist, kirikulaulu, saksa keelt ja raamatuköitmist. ● Vana kirjaviisi looja - Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Tema
probleemide lahendamise aluseks. Esimese maailmasõja päevil töötas ta rahandusministeeriumis ja viibis 1919. a. Versailles' rahukonverentsil ministeeriumi finantseksperdina. Ta ei nõustunud Saksamaale pandud suurte reparatsioonidega, mis ignoreerisid majanduslikku reaalsust. Keynes ennustas rahalepingujärgse süsteemi kokkuvarisemist ja neid majanduslikke segadusi, mis sellele järgnevad. Keynes pöördus tagasi Cambridge'i ja jätkas seal õppetööd. Peale selle tegutses ta ka praktikuna: juhtis kindlustusfirmasid, osales aktiivselt liberaalse partei tegevuses, kirjutas artikleid, toetas kunsti, muusikat ja balletti. Keynes suri 1946. aastal (Krinal, 1998: 293-294) 3.2 J. Keynesi majandusteooria Keynesi teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringuid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel
motivaatoriks siinkohal ongi hea sõnaga hoo andmine töötajaile edaspidiste ponnistuste tarvis. Niisiis, juht teadvustab esmalt endale, mis motiveerib teda ennast ja alles seejärel saab võimalikuks tegeleda teiste inimeste motiveerimisega. Arvan, et motiveeritud juht suudab nakatada oma entusiasmiga ka teised meeskonnaliikmed. Kui juht tunneb oma töötajaid ja oskab luua meeliköitva kujutluspildi edust nii enesele kui töötajaile, on keerulisem osa motiveerimise kadalipust läbitud. Praktikuna annan soovituse alustavatele juhtidele, kes plaanivad ettevõttes meeskonda looma hakata, otsida võimalusi palgata tööle juba eelnevalt motiveeritud inimesi! Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 13 KASUTATUD KIRJANDUS Alas, R. (1997). Juhtimise alused. Tallinn: Külim. Belker, L.B. (1993/1996). Noorele juhile. Tallinn: Koolibri. Carnegie, D. (1939/1991). Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi. Tallinn: Perioodika.
2. Pädevus 3. Kohustused klientide ees 4. Konfidentsiaalsus 5. Psühholoogilised meetodid, uurimused ja uurimustulemuste esitamine. 6. Avalikud esinemised tuleb osata avalikult esineda näiteks ajakirjanduses. See teeb väga ettevaatlikuks, mida üldse kellele rääkida. Kujunevad välja usaldusväärsed suhted. 7. Ametialased suhted. 8. Uurimused. Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. 2. Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest. 3. Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. 4. Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita. 5
puhul on ekspertiisi tasu suuruseks 6000 EEK (TÜ rektori korraldus 27RE 15.01.2007; kehtib alates 01.01.2007), kanda Tartu Ülikooli arveldusarvele (Eesti Ühispank, arve nr. 10102000234007; märksõna "TÜ Inimuuringute eetika komitee). Arve väljastab TÜ rahandusosakond Jakobi 4-204, tel: 7 375 662. Kuupäev, kuu, aasta. Vastutava uurija nimi ja allkiri Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded4 1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. 8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus,publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele. 9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse. 10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info)
üldistamise asemel • Intervjuu läbiviimine: – Eelnevad kokkulepped ja ligipääs – Intervjuu läbiviimine ja salvestamine (kui on luba) – Intervjuu mahakirjutamine (1 tund intervjuud = 6-8 tundi mahakirjutamiseks; 10 intervjuud – 7-8 täistööpäeva) – Analüüs – samuti üsna töömahukas Ekspert- ja eliidi intervjuud I • Eri tasandi eksperte: – Spetsialist – tunneb antud valdkonda, kuid pigem praktikuna ja ei oma enamasti väga tugevat autoriteeti ega tea strateegiliselt olulist informatsiooni (nt. ametnikud, õpetajad) – Ekspert – ekspert teatud valdkonnas, kellel on autoriteet ja laiem pilt valdkonnast (teadlased, tippametnikud, jne.) – Eliit – võimalus mõjutada otsustusprotsesse (poliitikud, juhid, tippametnikud, jt.) • Igaühtel midagi unikaalset pakkuda – ei saa summeerida • Millal antud meetod valida? – Sind huvitavad mõne valdkonnapoliitika kujundamise protsess või
poliitilistel vaadetel ei ole midagi pistmist keelega, mida nad kasutavad. S tegevuse juures eraldasid inimesed kahte asja tema kriitikat, mis oli tihti väga terav ja õigustatud. Ta oskas välja naerda kohti, kus oli liialdatud sentimentaalsete hüüetega. Arvati, et S pani tähele, mis on vene rahvuskultuuri eripära. Tema positiivne programm oli aga naiivne. Ta arvas, et nüüd peabki hakkama kirjutama pühakute elulugude baasil uusi lugusid. Praktikuna ei olnud ta eriti andekas. Ta oli hea publitsist, oraator, aga kunstiteoseid tema sulest ei tulnud. Sellepärast olid Karamzini pooldajad andekad kirjanikud. Nende seast kerkisid esile uued nimed. Kõige andekam esimese perioodi kuju on Vassili Zukovski (1783 1852). Ta oli kõige suurem luuletaja ja ta kinkis oma portree Puskinile, kes polnud veel nii suur luuletaja. Z ja Batjuskov viisid luule uuele tasemele. Nüüd oli moes eleegia ja armastus oli luule peamine teema
annaabi.ee 
