Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust: · Aeg Kui on liiga vähe aeg ja teda mõttes ei korrata, ta kaob e hääbub või üaigutub ümber uue pealetuleva materjali tõttu. Kui info on STM-is
mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). Tõendused, et on erinevad süsteemid: a)amneesiahaiged ei mäleta õppimise episoode, kuid ilmutavad praiminguefekte; b)arenguline lahknevus impl. ja ekspl. mälu ülesannetes, -äratundmine lapse
Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. 7. Implitsiitne mälu ja praiming – olemus ja näiteid. .•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb vastata esimese pähetuleva sõnaga!). 8. Kirjelda üldiselt mäluprotsesse (salvestamine, säilitamine, meenutamine, unustamine). Salvestamine - uus info seoses vanaga. Info liigub lühiajalisest pikaajalisse. Aitab kaasa
hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? Kaksikülesande näited, kus tuleb tegeleda mitme ülesandega samaaegselt. Kaasaegne käsitlus: Millised on inimese peamised mälusüsteemid ja mille poolest need erinevad - Episoodiline – isiklik teaduvstatud minevik - Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist –
- Vastupanu ärevusele – ärevus takistab ülesannete lahendamisest, halva mäluga teavad nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks
® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas) ® Arutelu keskmises rühmas ® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse ® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1 n Teemaseade (agenda püstitus) kes ning millisel hetkel teema tõstatab n Raamistamine millises valguses, millises kontekstis konkreetsest teemast räägitakse n Alateadlik assotsieerimine (praimimine) milliseid teemasid, sündmusi, isikuid omavahel assotsieeritakse n Pluralistlik teadmatus vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks n Ekslik üksmeel isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta n Peegeltaju teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad nende seisukohta n Ebarealistlik optimism "minuga seda ju ei juhtu!" n Kolmanda isiku efekt arvamus, et teised on ajupesust/meediast enam
ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks. . Lisas nr 1 on Sensoorse, pikaajalise- ja lühimälu funktsiooni, mahu ja kestvuse kohta ära toodud ka tabel. Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid võivad edukalt omandada uut faktilist teadmist, omandada seda, mida need faktid
Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine) meenutamine (mälust ammutamine) unustamine Meeldejätmine ehk salvestamine kodeerimine omandamine ’õppimine’. Meelespidamine ehk säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine.
prefrontaalne koor Nt leidis Tulving et vasak orbitofrontaalkoor on aktiivne sõnalise info omandamisel kuid need piirkonnad ei osale sellise info taastamises, pigem on taastamisel aktiivse parem dorsolateraalne prefrontaalne koor ja parietaalsagara posterioraalsed… Pikaajaline implitsiitne mälu - Implitsiitne mälu – mitteteadlik, tahtmatu mälu – õpitud osused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused jms Praimimine - Eksperimentaalne tehnika mille puhul kasutatakse stiimulit et muuta närvisüsteem tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale esitamisele - Gollini test – uuritavale näidatakse mittetäielikke pilte ja küsitakse mis seal on. Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed tavaliselt selle pildi juba varem ära. Praimimise klassikaline näide
Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: Info ei jõua ühest poolkerast teise, st et see, mida inimene vasakul pool nägi on selge, kuid ta ei saa seda suuliselt väljendada. V LOENG Milline on üldine mälusüsteemide jaotus (skeem slaididel, raamatus)? - Lühimälu - Pikaajaline mälu o Eksplitsiitne (teadlik) – episoodiline (personaalne, autobiograafiline), semantiline (faktid, teadmised) o Implitsiitne (mitteteadlik) – oskused, harjumused, praimimine, tingimine o Emotsionaalne (teadlik ja mitteteadlik) – meeldimine, vältimine, hirm Mis on anterograadne ja retrograadne amneesia? Anterograadne – edasihaarav, võimetus ajukahjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot Retrograadne – võimetus taastada ajukahjustusele eelnenud mälestusi. - Ajaliselt piiritletud retrograadne – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega on neist
annaabi.ee 
