seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vajadustele, mis endal rahuldamata. Kuni inimesel on probleeme eluspüsimise ja turvalisusega, ei ole eneseteostuse väärtustamine võimalik. Sellest lähtuvalt on leidnud, et jõukates kapitalistlikes riikides domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused, vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kaasaegses hilismodernses ühiskonnas ei ole inimese saatus enam üheselt määratletud tema sotsiaalmajandusliku tausta ning lapsepõlvest kaasavõetud väärtuste ja normidega üldise individualiseerumise ajastul on olulisemal kohal isiklikud valikud. Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub
- bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud. Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates kapitalismimaades domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused (ilmselt seetõttu, et seal on inimeste bioloogilised vajadused kõik rahuldatud ja need ei tundu seetõttu tähtsad); vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kultuuri (kitsamas tähenduses) vormid Rahvuskultuur kultuur mida jagavad sama keelt kõnelevad inimesed Massikultuur laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu levitatav kultuur Eliitkultuur priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur
Probleem on oluline siis, kui mängus on inimelud, kaitsetud olevused, lapsed, lähedased 7.M. Douglase ja A. Wildavsky kultuuriteooria: maailmavaatetüübid ja keskkonnaprobleemide käsitlus Inimesed tõlgendavad kk-nda ja sellega seotud tegevusi vastavalt oma põhiväärtustele ja oma moraalsetele tõekspidamistele. Individualism, materialism, konsumerism, ökoloogiline mõtlemine, 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine 9. Keskkonnamure liigid ja nende levimus Ida-Euroopa riikide näitel 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel Tavainimese keskkonnaprobleemi tunnetamine ei lähtu teaduslikest kaalutlustest. Komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks (Fischhoff, 1982).
& Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine. - Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku kindlustunnet ja teiste esmavajaduste täituvust. - Post-materialistlikud väärtused on seotud inimese eneseväljenduse ja teostamisvõimalustega, aga ka humaansete väärtustega, sealhulgas hoolivusega teistest inimestest ja ümbritsevast keskkonnast. (Ingelhart)
42. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: bioloogilised, turvalisuse, sotsiaalse kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on
austamist - Modernism iseseisev mõtlemine - Kollektivism kollektiivi kuulumine ja selle heaks töötamine - Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond b) Väärtustatakse seda mida endal pole Jõukates kapitalismimaades on postmaterialistlikud väärtused sest seal on kõik bioloogilised vajadused rahuldatud ja need ei tundu tähtsd Maslow baasiliste vajaduste hierarhia - Bioloogilised vajadused - Turvalisusevajadus - Sotsiaalse kuuluvuse vajadus - Tunnustatuse vajadus - Eneseteostuse vajadus Kultuuri vormid - Rahvuskultuur sama keele kõnelejad - Massikultuur laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv - Eliitkultuur privilegeeritud vähemuse seas levinud
Kui palju erakondi võiks olla? · Hetkel 12 erakonda · Kokku on olnud ca 60 erakonda (alates 1980ndate lõpp) · Enim pandi erakondi kinni pärast seda, kui erakondade piirmääraks pandi 1000 liiget · Lijphart: ,,Vaidlusküsimused aitavad kaasa erakondade tekkele" · 7 põhilist vaidlusküsimust: 1. Rikkus/Vaesus 2. Etnilisus 3. Religioossus 4. Maa ja linn 5. Reziim 6. Välispoliitika 7. Postmaterialistlikud küsimused · Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev: Rikkus 1 Etnilisus 1 Religioon 0,5 Maa ja linn 1 Reziim 0 Välispol. 0 Postmat. Küs. 0,5 Kokku: b = 4 punkti
Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs? 1. Milline väide on materialistlik? a) Inimkapitali a) Ühiskonnas domineeriv religioon sõltub b) Kultuurilist kapitali ühiskonna majandusest c) Majanduslikku kapitali b) Eestis on materialistlikud väärtused rohkem d) Sotsiaalset kapitali levinud kui postmaterialistlikud 6. Oletame et isa ja poja sissetulekute c) Raha pole inimese elus kaugeltki mitte kõige korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20, tähtsam asi Venemaal 0.10 ja Hiinas 0.40. Milline ühiskond on nende andmete järgi kõige 2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda
ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism?); religioossed => materialistlikud => postmaterialistlikud väärtused; staatilisus => progressi narratiiv => suurte narratiivide kadumine; seisused => klassid => ,,hõimud" (Michel Maffessoli 1988) - nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<= progressi idee ei ole kadunud, vaid ,,asistunud"/muutunud materialistlikumaks, kuna võrdsuse
Watanuku probleemiks on korruptsioon. Mida tähendab konsotsiaalne demokraatia - Lijphart konsotsiaalne demokraatia. See on uus demokraatia vorm, kus lisaks esindusprintsiibile võetakse arvesse ka etnilisi või religioosseid tunnuseid Belgia, Shveits Mis seletab poliitilise usalduse langemist enamus lääneriikides viimastel aastakümnetel? · Kättesaadav informatsioon · hindamise kriteerium tegevuse tase on sama, kuid inimesed on muutunud nõudlikumaks, postmaterialistlikud väärtused · valitsuse tegevuse efektiivsus enamus uuringuid on selle kõrvale lükanud. Näiteks USA-s toimus suurim usalduse langus 1964 74 vahel, kuid see oli ka suure majandusliku tõusu periood. 1980ndatel aastatel usaldus aga tõusis, kuigi majanduses oli seisak. · Uuringud näitavad, et usaldamatusel on peamiselt poliitiline alus, poliitika kui sellise toimimises. Põhjustena
· Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata Maslow teooria edasiarendus · Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud). · Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht) · Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). · Lapsepõlv on just oluline! Kultuur ja isiksuse areng Margaret Mead (1901 1978) - tema väidab, et kultuur mõjutab väga oluliselt inimese isiksust · Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis) · Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid tesimeliseea probleeme nagu lääne noortel · Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis Kultuuridevaheline psühholoogia
- bioloogilised vajadused - turvalisuse vajadus - sotsiaalse kuuluvuse vajadus - tunnustatuse vajadus - eneseteostuse vajadus Iga järgneva tasandi vajaduse teke eeldab üldjuhul elementaarsemate vajaduste rahuldamist, kuigi erandjuhul võib inimene keskenduda ka mõne kõrgema vajaduse rahuldamisele enne kui elementaarsem vajadus on rahuldatud. Inglehart on oma suures uuringus World Values Survey leidnud, et jõukates kapitalismimaades domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused (ilmselt seetõttu, et seal on inimeste bioloogilised vajadused kõik rahuldatud ja need ei tundu seetõttu tähtsad); vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kultuuri vormid Rahvuskultuur – kultuur mida jagavad sama keelt kõnelevad inimesed Massikultuur – laiade masside seas levinud ja/või massimeedia kaudu leviv kultuur Eliitkultuur e. kõrgkultuur – priviligeeritud vähemuse seas levinud kultuur Subkultuur – mingi vähemuse seas levinud kultuur
Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata. Seda teooriat on edasi arendatud Ronald Ingleharti poolt: ütleb, et vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (Eriti seda mida neil lapsepõlves ei olnud). Vaesest keskkonnas pärit inimestel on materialistlikud väärtused (Raha, kindel töökoht, täis kõht). Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). KULTUUR JA ISIKSUSE ARENG. Varasemad teooriad eeldasid, et sotsialiseerumise areng toimub kõikides ühiskondades ja maailma piirkondades ühte moodi. Samas paljud leidsid hiljem et see ikka nii pole. Margater Mead (1901-1978). Etnograafiline uurimus Samoa saare noortest (Vaikses Ookeanis). Samoa kultuuris ei esine noortel selliseid teismeliseea probleeme nagu lääne noortel. Tormiline murdeiga on seega lääne kultuuri leiutis.
annaabi.ee 
