Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel
RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. *Teadmusühiskond-majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. 3) *Modernism-usuti progressi, iseloomulikuks suured narratiivid. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega.
vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A. majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga. Infolõhe-vanemad inimesed ei kasuta arvutit. Vabam töökorraldus. ( oht:GMO, KLOONIMINE. 3. Ühiskonna uurimine. Sotsiaalteadused, meetodid.
tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle. Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sellist ühiskonda iseloomustab eelkõige kõrgtehnoloogia kasutamine. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihttöölisi, postindustriaalne aga haritud spetsialiste. Teenindus- ja infoühiskond- tööviljakuse tõus, tootmiskulude vähenemine, ulatusliku tööjõu vabanemine. Tänapäeva arenenud riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda üle poole haarab nn infosektor
Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab
agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist – postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori
isiksuse om, vajaduste jne. poolest. Nende om tõttu (tänapäeval tsüklid korduvad). K küpsus- sujuv on iga in kvalifitseeritud mitme ameti jaoks. Kutse- üleminek ühest etapist teise. eelistused, kompetentsid ja mina-kontseptsioon Konstruktivistlik paradigm. Seoses radikaalsete muutuvad aja jooksul. K-areng on määratud k- sotsiaal-majanduslike muutustega 20. saj lõpus küpsusest. hakati üha rohkem rääkima postindustriaalsest Mõtles välja k vikerkaare. Kaar 5-aastaste (humanitaarteadustes postmodernistlikust) vahemikega 5-80. Lapse; töötaja; kodanik; ühiskonnast ning vajadusest leida muutunud puhkaja; õpilase; perein rollid. Märkis ära ühiskonna jaoks sobiva k- nõustamise raamistik ja missusgustes eluaastatel on oma roll. Igal rollil metoodika. Muutunud töömaailm- oma kaar
teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste.
Agraarühiskonnas elati tuhandeid aastaid. Teise suure elustiili muudatuse põhjustas tehnika laiem kasutuselevõtt; seda tavatsetakse nimetada siirdumiseks industriaalühiskonda, samuti ka industrialiseerimiseks või tööstusrevolutsiooniks. Masinad olid sageli aga suured ja nõudsid suure hulga tööliste koondumist oma ümber, teisisõnu tööstuse kontsentreerumist elanikkond koondus linnadesse. Infoühiskonna all tavaliselt mõistetakse postindustriaalsest ühiskonnast väljakujunevat uut ühiskonnavormi, kus kõigi inimeste elu muutub põhjalikult tänu moodsa arvutus- ja sidetehnika ehk teisiti öeldes infotehnoloogia võimalustele. Seega on infoühiskond tänapäeva tööstus- ja teenindussektorile rajaneva ühiskonna ümberkorraldumise tulemus, kus määravaks teguriks avalikus ja erasektoris, majanduses, kultuuris ja poliitikas kujuneb IT kasutamine. 2000. aasta probleemiks nimetatakse sellist olukorda, kus kas arvuti või tarkvaraprogramm
USAs aga Werner von Brown. 1967 - Lõuna Aafrika Vabariigis toimus esimene südame siirdamine. Patsient elas peale seda veel kaks nädalat. 20.06.1969 Neil Armastrong ja James Aldrin astusid esimeste inimestena kuule. 12.04.1981 - Kosmosesse lennutati esimene kosmosesüstik. 1981 - avastati AIDS. 1960ndatel algas hipiliikumine. "Flower power" jt. 1970ndatel rajati diskoteegid ja tulid kasutusse videomagnetofonid. Arenenud tööstusriikides hakati 70ndatel rääkima postindustriaalsest ühiskonnast. 80ndatel aga infoühiskonnast. 9. GLOBAAL PROBLEEMID 1968 asutati nn Rooma Klubi. See oli ülemaailmne tarkade klubi, mille eesmärgiks oli vastavalt maal parajsti toimuvale ennustada tuleviku stsenaariume. Nad kasutasid selleks immitatsiooni moodust. 1960ndatel arvasid inimesed, et kõik probleemid on lahendatavad teaduse ja tehnika abil. Globaal probleemid - inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg. Globaal probleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks
(blokid) jms. Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab “korporatiivsete tegutsejate” (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioonid) domineerimine “naturaalsete persoonide” üle. Siit tuleneb moodsa ühiskonna kontrast traditsioonilise agraarühiskonnaga, kus ülekaalus oli eelkõige sugulussuhe. 17 Juba 1970. aastatel hakati üha enam rääkima postindustriaalsest ühiskonnast. Kaubatootmise asemel hakkas domineerima teenindus, teaduse tähtsus tõusis veelgi. Sotsiaalsed sidemed inimeste vahel muutusid. Kujundati ümber hõivatuse ja tegevuse struktuurid. Sotsiaal- professionaalsed grupid said uue tähenduse (muutus nende positsioon ühiskonna hierarhias ja hierarhia ise). Infotehnoloogiat hakati rakendama kõigis ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses ja kultuuris
annaabi.ee 
