Aga võibolla oli see just miinuseks ? Mitmest allikast informatsiooni kogudes võib info tõesuses kindel olla . Samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde , et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt . Ometigi erinevad meedia väljaanded räägivad erinevat juttu . Millisel väljaandel on siis kõige õigemad faktid kirjas, kellel neist siis on õigus ? Kas Elu24-l või Postimehel ? Olgugi , et nad on täiesti erinevad väljaanded on nende eesmärk üks inimestele uudiste kättetoimetamine . Kuigi Elu24 eesmärk on küll rohkem skandaalid , siis Postimees eirab oma väljaandes kõmu . Kui varem oli meedia roll ühikonnas uudiste kättetoimetamine, siis tundub, et tänapäeval on meedia väljaannete eesmärk muutunud kõik ajakirjanukud on hakanud korraga kohtumõistjaks . Kurb on ,et ajakirjanikud ei soovi olla tänapäeval objektiivsed
kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902-aastal tartu Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. 1911- Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees. 1935- Eest Vabariigi aastatel ka ühistegevuseprofessor. 1905-1917-Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatliku Ühisuse juht.
Eesti Vabariigi aastatel oli Postimees Tõnissoni juhitud erakondade leheks. * Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta oli aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. * 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid,
NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele: Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste komiteed Selts Toimumise või tegevuse aeg Eestvedajad Eesmärk Tulemus Milline roll rahvuslikus liikumises oli: A) 1857 J.V.Jannseni "Perno Postimehel": ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. B) 1864 palvekirjade aktsioonil: ............................................................................................. .......................................................
Esimene Eesti Eesti Kirjameeste üldlaulupidu Aleksandrikooli Selts komiteed Toimumise või tegevuse aeg Eestvedajad Eesmärk Tulemus Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer Milline roll rahvuslikus liikumises oli: 1) J.V.Jannseni ,,Perno Postimehel"? ............................................................................................................................... ......... ............................................................................................................................... ......... ............................................................................................................................... ........
üldlaulupidu Aleksandrikooli Kirjameeste komiteed Selts Toimumise või tegevuse aeg Eestvedaja d Eesmärk Tulemus Milline roll rahvuslikus liikumises oli: 1) J.V.Jannseni ,,Perno Postimehel"? ............................................................................................................. ........................... ............................................................................................................. ........................... ............................................................................................................. ..........................
Mitmete katsete järel õnnetsus tal 1857. aastal alustada uue ajalehe ,,Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus ,, Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt. Uue 6 ajastu saabumist tõendas kõige kujukamalt lehe enneolematult ulatuslik levik ning seda küllaltki ühtlaselt kogu Eestis. 1862. aastaks oli ,,Perno Postimehel" üle 2200 tellija, lehte lugs aga mitu korda rohkem inimesi. J. V. Janseni üleskutsed talude päriseksostmiseks leidsid laia kõlapinda. Samas aga ajas ,,Perno Posimees" asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi. Seetõttu ei leidnud J. V. Janseni ,,Perno Postimees" tekkiva rahvusliku haritlaskonna poolt sugugi mitte alati toetust. Olid ju 1860. aastate alguseks Eestis ja
Nüüd keeldus seda tunnustamast ülikooli kuraator. 13 mai 1896-1905. Reiman. 1861-1917 Taara 1883- 1890. Jaan Tõnisson, sai Reimanilt suurt mõjutust. Sündis 1868- surma aeg on täpselt teadmata. Pärit Viljandimaalt. Läks õppima juurat. Tartu ülikoolis käies, astus ta EÜS-i. 1894 algab tema esilekerkimine ja oli soetud viienda üldlaulupeo korraldamisega. Postimees läks samuti tema toimetada. Hermanni juhtimisel on öeldud, et postimehel oli umbmäärane eesti meelsus. 1899 kutsuti tartu eesti põllumeeste seltsi algatusel kokku esimene eesti põllutöö kongress. Arutati 4 küsimust. 1. Kõrgema põllutöökooli asutamine. 2. piima ühistud. 3. Tootmisühistud ja tarvitajate ühistud. 4. ühise keskorgani loomine. Kes esindaks nende huve näit. valitsusega jms. See moodustati, oli 9 liiget. Koosolekul domineeris tartu ja tartumaa. Krenstein. ,, olevik"
vahe on isegi 1,5-kordne. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud, kuid ajakirjade lugemises olid naised tunduvalt aktiivsemad. Põhjuseks võib olla see, et naistele suunatud ajakirju on rohkem võrreldes meestele suunatud ajakirjadega (Eestlased loevad..., 2012). Eesti lugejauuringu 2013. aasta esimese kvartali tulemuste järgi olid kõige loetavamad ajalehed Postimees ja Õhtuleht, millele järgnes Maaleht ja ajakirjadest olid loetavaimad ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1
soovivad" teatati kavatsusest hakata üks kord kuus välja andma rahvalikku õpetliku sisuga ajakirja Mesilane. "Mesilane tahab jõudumööda tööd teha ja igale poole lennata, kust midagi head, tulusat ja mõnusat saada, kui ilmad vähegi lasevad." Tutvustati Mesilase programmi, mis sarnanes Eesti Koidu omaga. Mesilase edu suhtes oli Hurt vägagi optimistlik ta lootis ajakirjale saada umbkaudu 2000 tellijat (umbes niipalju oli tellijaid tollasel Eesti Postimehe lisal jututoal, Eesti Postimehel oli 2800 tellijat). Tegelikult ei jõudnud ükski ajakiri niisuguse tellijate arvuni veel õige kaua aega, neil oli tellijaid-lugejaid ligikaudu kümme korda vähem kui ajalehtedel. Näiteks Meelejahutajal oli 1886 ainult 200 tellijat, Lindal niisama palju, Laulu ja Mängu Lehel 1898 280. Niisiis pole tõenäoline, et Hurt oleks saanud oma lubadust Mesilase hinda 2 rubla aastatellimus edaspidi vähendada, kui tellijaid juurde tuleb.
Postimees ei sulgu, vaid jätkab oma tegevust, kuid muutub lokaalsemaks ja hakkab esimeseks piirkondlikuks leheks. Paljud, kes seda üleeestiliselt olid tellinud, enam ei telli, saavad uue lehe ehk Eesti Postimehe tellijaks. 1863. aasta lõpus annab Jannsen välja esimese Eesti postimehe. Regulaarselt hakkab ilmuma 1864. aastal. Teeb teatava kvaliteedimuutuse. Eesti Postimees muutub nii sisult kui vormilt. Leht muutub olulisemalt poliitilisemaks ja radikaalsemaks. Ettevaatlikkus, mis oli Perno Postimehel, on Eesti Postimehes eesti ühiskonnakriitika osas paljuski vähenenud. Ka kaastöölisi iseloomustab teatav uus tase radikaalsuse mõttes. Jannsen on hästi avatud, ka nendele, kellega ta nõus ei olnud. Eesti Postimehe juures tuleb esile Carl Robert Jakobson. Sel ajal tegemist noore radikaalselt mõtleva mehega (elas 1841-1882). Jakobsoni puhul oli tegemist noore mehega, kes oli teinud kannapöörde. Esimeses etapis oli olnud kultuuriliselt saksastuv inimene
annaabi.ee 
