Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. El Greco maalis peamiselt pühakuid, apostleid, Jeesust. Nende maiste tegelaste rääkimine taevalike jõududega avaldub eelkõige ilmekates zestides. El Greco oli ka suurepärane portreemaalija, kes suutis lisaks portreteeritava välistele omadustele edasi anda ka tema iseloomu. Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele. "Kristuse lahtiriietumine" "Püha kolmainsus" Krutsifiks "Kristus risti kandmas" "Viienda pitseri avamine" "Krahv Orgazi haudapanemine" "Neitsi ülestõusmine" "Püha perekond" "Toledo äikeses" küsimused Mis sajanditel elas El Greco? Mis saarel ta sündis? Kus El Greco suri? Millised eilised tunnused on kunstniku töödel? Mida või keda armastas El Greco eriti maalida?
Ta oli kindel, et kunstniku nägemus on tähtsam kui traditsioon. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Goya kunsti peategelane on eelkõige inimene, autor rõhutab portreede kaudu inimese olemuslikke jooni ning sisemaailma. Nägu on portreteeritava südametunnistuse metafoor, mille läbi mõtiskleb kunstnik inimese olemuse üle.Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Tänapäeval asuvad paljud tema maalid Madridi Prado kunstimuuseumis. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797--1800. See oli
Armastuse mõju oli suur. Lisaks veel oli just Laikmaa see, kes saatis mõni aeg hiljem temale näha toodud mõne eestikeelse Underi värsi autori enda teadmata ajalehtedele avaldamiseks. Sel kuumal suvel maalis Laikmaa Underist ka teise, palju vähem tuntud portree. See kujutab kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu. Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Laikmaa võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise. Under ja Artur Adson Uuesti Eestis viibides tutvus Under mitmete noorema põlvkonna kirjandustegelastega, sealhulgas ka luuletaja Artur Adsoniga, kes oli pärit Võrumaalt ning temast kuus aastat noorem
Velazquez oli kuningas Philippe IV õukonnakunstnik ja vastupidiselt Rembrandtile polnud ta seepärast iseenda peremees. Seda imetlusväärsem oli ta julge ja vabameelne looming, kus keskpunktiks ei olnud mitte õukondlane, vaid tavaline hispaanlane. Velazquez ei tee oma tegelasi ei ilusamaks ega paremaks. Ta armastab oma rahvast just sellisena, nagu ta on. ,,Infant Balthasar Carlos hobusel" on loodud 17. sajandil vägagi moes olnud paraadportreede laadis. Esinduslik paraadportree rõhutas portreteeritava välise sarnasuse kõrval ka tema tähtsat ühiskondlikku seisundit. Noorele printsile on selga pandud uhked riided ja asetatud ta kõige peenemat tõugu hobuse selga, kes on tagajalgadele tõusnud. Renessanssi ajal maalitud ratsaportreedel olid hobused alati rahulikult sammumas või seismas. Nii väikese poisi puhul on suhteliselt võimatu see, et ta poseeris niimoodi. See on üks väheseid kunstiteoseid, mida luues on Velazquez teeninud kannuseid oma peremehe ees.
allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaal ADO VABBE, Figuraalkompositsioon, 1940-ndate algus. Õli, paber Wiiralt Eduard “Figuraalkompositsioon Madonnaga“ Kondas, Paul „Paunvere poisid“ Viljandi Muuseum 33 PORTREE on teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos skulptuuris, maalikunstis, graafikas. Peale välise sarnasuse püütakse sageli tabada ja edasi anda ka portreteeritava psühholoogilisi iseärasusi Alexey Tyranov, Portree Ivan Aivazovskyist, 1841 • Peter Paul Rubens." Infanta Isabella neiu Portree "u. 1625 34 Fr.R.Kreutzwaldi portree, 1864 Johann Köler 35 AUTOPORTREE portree, milles kunstnik kujutab iseennast . "Autoportree" (1798), J. M. W. Turner Johann Köler – autoportree (1859)
gravitatsioonijõust Iga koonuse tipus on puänt: ristatud sukaardad või traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemine seendasse" nagu Ernst Ennol Liivranna portree iseloomustab modelli kultuurihoiakut Selge ja napp geomeetriasse kalduv esitlus, väljapeetud lihtsus ja muigel näosjoonte peenus peegeldavad portreteeritava esteetilisust ja iroonilist maailmatunnetust Künnapu on valdavalt tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena
Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega. Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile jäädvustanud teisi tollaaegseid suurkujusid nagu Felipe II, Francois I ning paasti Paulus III. Kui Itaalia maalikunstnikud hakkasid loobuma portreteeritava näöjoonte liiga loomutruust kujutamist, läks Tizian aga kaugemale. Ta seadis portreerimisel eesmärgiks väljendada modelli kehaasendi, näoilme ja oleku kaudu inimese ühiskondlikku tähtsust ja sisemisi väärtusi, seejuures maali tõepära vähendamata. Piisab kui tema maalitud inimestele näkku vaatamisest, et tajuda nende sisemist rikkust. Lõuendilt vaatab vastu justkui läbipaistvate silmadega, lihtsalt loomulikult mõjuv nägu. 1
Tema pildid olid satiiriliste jutustava sisuga pildisarjadega, mida ta teostas õlimaalide ja vasegravüüridena. (,,Moodne abielu"). Portreemaal- 18 saj 2. poolel töötas häid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti kloriidis. Joshua Reynolds-ajalootemaatilised maalid, nendega pälvis tunnustuse.Kunstiakadeemia president. Hinnatud on tema kõrgema seltskonna portreed, mis on esinduslikud, paraadlikud, avavad portreteeritava füüsilise ja vaimse omapära, tihti on portreedes vihje isiku ametile või iseloomulikule tegevusele. Thomas Gainsborough-vahetum, spontaansem, rokokoolikum võrreldes Thomasega. Maalis provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas, jalutamas maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses kujutatud figuurid mõjuvad puiselt kuid elegantselt, õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, unistuslik meeleolu. 13
kammitsetud noort daami, kellest hoovab kõike muud kui ülemeelikut elurõõmu. Portree sarnaneb väga Underist Moskvas tehtud fotoga aastast 1905. Pole võimatu, et foto on tehtud aasta varem, 1904. Tõenäoliselt on see Underi pastellportree ajaliselt esimene, maalitud Printsessi ja Kaanekuke tutvuse hakul, mitte kaua aega pärast Underi Moskvast saabumist. Üksteist aastat hiljem, kui armastusest oli saanud juba sõprus, maalis Laikmaa Underist kolmanda portree, kõige vähem õnnestunuma. Portreteeritava ilmest võib välja lugeda väsimust, võrreldes "Muttiga" on see ilme lausa elutu. Kirg on jahtunud ja asendus hetkeks vastastikuste süüdistustega, mis päädisid 1916. a. algul Underi kirjaga Laikmaale. Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Kaanekukk võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise. Tuntumad tööd: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904)
Rubensile. Tagasihoidliku möldri pojast oli saanud härrasmehest kunstnik, Amsterdami Apelles, Hollandi Rubens. Ta jäljendas Rubensi autoportreesid, tema hoiakut, riietust ja ehteid. Selle perioodi töödes, mis on peamiselt portreed, on näha väga hoolikalt kanga omaduste ja pitskraede kujutamist, nagu kuuluksid need kõik talle enesele. Tänu psühholoogilisele läbinägelikkusele suutis ta pakkuda oma klientidele selliseid portreid, millest kumas läbi portreteeritava tõeline isiksus. Selles oskuses ei olnud temaga võrdset (Ricketts 2006: 8). Rembrandti arvukates portreedes tollest ajast valitseb lai, avar, elurõõmus ja toredusküllane käsitluslaad, soe ja hele kuldtoon ühendab rikkaid lokaaltoone. Nüüd tekkis kõigepealt rida Saskia portreid või pilte, kus kunstnik on end kujutanud ühes abikaasaga; esile võiks tõsta Saskia portreed ja autoportreed Saskiaga (Vaga 2004: 587). Joonis 2. Autoportree Saskiaga http://myhero
1960. aastail lülitus graafikasse uusi jõude, kelle loomingus kajastub samasugune uue elu paatos kui maalikunstis ja kirjanduseski. 1970. aastail see taandus ja andis maad juurdlevama tundetooniga loomingule. 1980. aastail kujunes graafika iseseisvaks alaliigiks plakat (,,Eesti kultuuri ajalugu"). 9.3 SKULPTUUR Tööd jätkasid iseseisvusajal alustanud meistrid. Neilegi esitas aeg nõukogulikke nõudeid, näiteks luua temaatilisi figuraalkompositsioone ja rõhutada portreteeritava isiku nõukogulikke põhiolemust. Kunstiväärtuslike monumentide kõrval valmis 15 hulgaliselt trafaretseid nõukogulikke mälestusmärke. 1970.-1980. aastail oli levinumaks materjaliks pronks (Vahtre 2000). 9.4 ARHIDEKTUUR 3 põhilist etappi: esimene möödus stalinliku esindusarhidektuuri tähe all, teine Le Cobusier' ja vabaplaneeringu vaimustuses, mille tagajärjeks oli paneelehitus, ja
oleva vapi p�hjal tehtud ekspertiisi andmetel on Vermeyen siin maalinud tollast tuntud anabaptistide juhti Madalmaades enne 1540, David Jorist (1501 � 1556) alias Johann von Br�gget. Teose alumisel serval on kiri: �VIVITVR INGENIO CETERA MORTIS ERVNT� (�Geniaalsus elab edasi, k�ik muu on surelik�). T�� esitleb Vermeyenile omast erilist maalimislaadi, kuid kannab ka itaalia maneristlike kunstnike portreestiili m�jutusi. Autor n�itab �les s�gavat huvi portreteeritava natuuri vastu. Veenvalt annab ta edasi maalitava pinges n�oilme ja silmade pehme helgi. Kunstniku peamine t�helepanu on aga suunatud tiheda habeme tekstuuri t��tlemisele valgusvarjude kaudu, j�ttes koloriidi teisej�rguliseks. Vaikivat figuuri elustab k�te �estikulatsioon: kui mehe �ks k�si toetub rahulikult kolbale, on teine suunatud salap�rase, kuid k�skiva �estiga otse vaatajale. Sellised t��d on tuntud
Meeleoluklippide puhul hinnatakse pigem seda, kas esitatud töö loob sellise emotsiooni, meeleolu vaatajas, nagu seda on soovinud autor. Samuti on hinnatud erinevate kunstiliste võtete kasutamise oskust pildis ja helis. Lavastatud lugude puhul on hinnatud lisaks stsenaariumile ka lavastamise oskust. Kui autor on ise ka monteerija, siis on hinnatud ka montaazivõtete tundmist. Kõik see kokku annab taas selle, kas lugu tervikuna mõjus vaatajale või mitte. Portreelugude puhul oleme hinnanud portreteeritava ,,avamise" oskust. Kuidas suudetakse portreteeritav rääkima panna, kuidas autor temast ise räägib jne. Nii on olnud töid oma poiss-sõbrast, vanaemast, eespool nimetatud puudega lapsest, oma õpetajast, lihtsalt sõbrast. Parim portreelugu ,,Kalmufotograaf" räägibki autori lähedasest sõbrast (pikkus 8,5 min). Film (pikkusega 15 minutit) autorile lähedasest inimesest osutus venivaks ja väheemotsionaalseks. Samas videofilmi
annaabi.ee 
