ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. Populatsioonilained. VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsiooni kasvukiirus- mõjutavad ruum ja toit Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel.. Seetõttu püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Seda aitab säilitada liigirikkus. Iga järgmise toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust
4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele. Laguahel-algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim. stabiilseks pop. kasvav pop. - sündimus ületab suremuse. kahanev pop. - põhjuseks võib olla kliimateg. järsud muutused; teiste organismide(kiskjate ja parasiitide) arvukus. Kui iseregulatsioon enam ei toimi võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Koosluste vahetumist ajas nim
loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega). Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. 8. Ökosüsteemis toimuvad muutused ökoloogiline tasakaal, kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon, ökoloogilise püramiidi reegel, energia ülekanne. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundid ökoloogiliseks tasakaaluks. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon sündimus ja suremus on tasakaalus.
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3
arengumaad, loomadest näiteks rebased). Kahaneva populatsiooni arvukus ületab langeb, sest suremus ületab sündimuse (näiteks soome-ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa maade rahvad, loomadest must-toonekurg, panda, jääkaru). Populatsiooni, mille sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks (näiteks Rootsi, Norra) 7. Populatsiooni arvukuse ulatuslikke perioodilisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja (ilves) ja saaklooma (valge jänes) populatsioonide arvukus on teineteisest sõltuvuses populatsioonilained tulenevad nende liikide omavahelistest toitumissuhetest. 8. Ökosüsteemi troofilistest tasemetest võib koostada ökoloogilise püramiidi. Iga järgmise astme tarbijate biomass ja selles sisalduv energia on eelmise taseme omast ligikaudu 10 korda väiksem. 5000 kg tootjad (rohelised taimed) -> 500 kg I astme tarbijaid (rohutirtsud) -> 50 kg
o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. o Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? o Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. o Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks. o Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. o Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. o Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. o Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. o Bioomid: tundra, taiga, rohtla, kõrb, poolkõrb, troopilised vihmametsad. Ökosüsteemides toimuvad muutused
(mikroorganismid, seened, selgrootud loomad) Fütoplankton vees olev taimne hõljum. Zooplankton vees olev loomne hõljum. Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 18 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökosüsteemides toimuvad muutused Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim. seda stabiilseks populatsiooniks. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Populatsiooni arvukus ajas suureneb.
Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks seisundiline kooseis Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. vanuseline koosseis -"Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Invasiooniline. (regressiivne) -"Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Miinimumreegel -"Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" TÕENE V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk - Kõdusoometsad 14,8% Laanemetsad 23,5% Loometsad 2,4% Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad 12,9% Naadi kasvukohatüübi metsad 10,8% Palumetsad 22,5% - Eesti kõige metsasem maakond on? Hiiu - Kui palju on Eestis metsaga metsamaad? (2010 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata) 47,7% -Tagavara osakaal: Kuusk 23,4%, Haab 7,4%, Kask 22,9%, Mänd 30,3%
9. II anafaas - Kromatiidid lahknevad raku poolustele. 10. II telofaas - Toimub tsütokinees Ühest diploidsest rakust moodustus neli genetiliselt erinevat halpidset rakku. 2.Kasvav, kahanev, stabiilne populatsioon. Ökosüsteemi iseregulatsioon Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Ökosüsteemides toimuvad muutused Kui populatsioonid on sündimus ja suremus ajalises tasakaalus, siis nim. seda stabiilseks populatsiooniks. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse. Populatsiooni arvukus ajas suureneb.
Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse. Kahaneva populatsiooni puhul arvukus langeb, kuna suremus ületab sündimuse. Populatsiooni perioodilisi muutusi ajas nimetatakse populatsioonilaineteks. Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits 1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist.
Muutused: vähem või rohkem võsusid, muutub vitaalsus, kõigub juurdekasv jpm. Eriaastase muutuvuse taustal tõusevad esile populatsioonidele eriti soodsad aastad, mil uute isendite arv võib suureneda mitmesuguste soodsate asjaolude kokkulangemisel. Teisalt võivad erandlikud ilmastikutingimused, kahjurirüüsted jms tugevalt alla viia populatsiooni arvukuse, ohustades sedaviisi selle säilimist. Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nim populatsioonilaineteks. Arvukuse muutused on hästi jälgitavad üheaastaste taimede kooslustes. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: Rikkalik õitsemine, mis on suure viljasaagi eeldus. Rikkalik viljumine, mille korral valmib rohkem vilju, seemneid. Seemnesaak peab olema mitmeid kordi suurem, et suureneks saak. Suur hulk seemneid satub maapinnale ja mattub, moodustades seemnevaru. Isendilise varieerumise tõttu toimub idanemine väga mitmesugusel ajal ja erineva eduga.
*invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed *regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. *seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik
annaabi.ee 
