lähenemine paljudele tema ametivendadele/õdedele kuidagi hinge ja seetõttu on suhted nendega siiani keerulised. On kummaline, kuidas kunsti edu seostatakse mingi tohutu vedamise või õnnemänguga ning teda kurvastab väga see, et just kunstnikud ei suuda edu taga märgata tööd, eneseohverdamist ja pühendumist.Ta ei ole kokku rehkendanud kui palju näitusi ja ettevõtmisi oma elus korda on saatnud, kuid aja jooksul on neid kogunenud omajagu. Samuti ei ole oma kunsti õigustamiseks või populariseerimiseks mitte midagi muud teinud kui istunud ateljees ja töötanud. Seesama töörõõm ongi teda rõõmsana hoidnud ja elamiseks jõudu andnud. . JÜRI ARRAK (sündinud 24.oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend, olnud abielus Urve Arrakuga. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal.
2. Johann Sebastian Bach, pärand Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest. Tegelikult ei ole selles ka midagi imelikku, kuna oma eluajal toimetas JSB kõigist oma loodud (säilinud 1000) heliteostest trükki vaid 4. Kui aga mitmed muusikamaailma suurkujud – Beethoven, Mozart, Mendelsohn, Schumann, Chopin JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt tuntuks. Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft) JSB stiil ei olnud uuenduslik, vaid võttis kokku ja arendas täiuslikkuseni temale eelnenud kolme sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et ta tõstis klahvpilli sooloinstrumendiks. 7 Lõppsõna Lõpetuseks kaks huvitava seika. 1
ametivendadele/õdedele kuidagi hinge ja seetõttu on mu suhted nendega siiani keerulised. On kummaline, kuidas mu kunsti edu seostatakse mingi tohutu vedamise või õnnemänguga ning mind kurvastab väga see, et just kunstnikud ei suuda mu edu taga märgata tööd, eneseohverdamist ja pühendumist. Tõesti kahju. Ma ei ole kokku rehkendanud kui palju näitusi ja ettevõtmisi oma elus korda olen saatnud, kuid aja jooksul on neid kogunenud omajagu. Samuti ei ole ma oma kunsti õigustamiseks või populariseerimiseks mitte midagi muud teinud kui istunud ateljees ja töötanud. Seesama töörõõm ongi mind rõõmsana on hoidnud ja elamiseks jõudu andnud. Siiamaani tundub mulle veidrana oma tööde eest raha vastu võtta, sest minu jaoks meenutab see olukorda, kus keegi tunneb ennast hästi ja talle selle eest veel ka makstakse. Elu on ikka pagana naljakas asi... aga kui inimesed on nii otsustanud,
Selline töökorraldus võimaldaks tööturule tulla ka invaliididel, lastega kodus olijatel ja teistel, kellele töökohal igapäevaselt käimine raskusi tekitab. Et taolist süsteemi populariseerida, võimaldaksin ettevõtjatele tasuta riigipoolseid koolitusi ja teavitussüsteemi ning projektide käivitamiseks ka vastavaid dotatsioone ja stardipakette. Sarnast toetussüsteemi peaksin vajalikuks ka hooajatööde populariseerimiseks, mis võimaldaksid nii raskustes inimestel ajutiseltki kergemini toime tulla, aga ka näiteks õpilastel jt lisaraha teenida. Väga oluline on töökohtade säilitamine inimeste jaoks, kelle puhul võib juhtuda, et töökoha kaotamisel nad enam tööd ei leiaks. Siin tuleb eriti olulise faktorina mängu töökoha jagamise võimalus. Kui ettevõttes on näiteks kaks töötajat ja üks soovitakse koondada, siis pean vajalikuks, et seaduslikult oleks võimalik vastavalt nende kahe
ametivendadele/õdedele kuidagi hinge ja seetõttu on tema suhted nendega siiani keerulised. On kummaline, kuidas tema kunsti edu seostatakse mingi tohutu vedamise või õnnemänguga ning teda kurvastab väga see, et just kunstnikud ei suuda tema edu taga märgata tööd, eneseohverdamist ja pühendumist. Ta ei ole kokku rehkendanud kui palju näitusi ja ettevõtmisi ta oma elus korda on saatnud, kuid aja jooksul on neid kogunenud omajagu. Samuti ei ole ta oma kunsti õigustamiseks või populariseerimiseks mitte midagi muud teinud kui istunud ateljees ja töötanud. Seesama töörõõm ongi teda rõõmsana hoidnud ja elamiseks jõudu andnud. 5 Siiamaani tundub talle veidrana oma tööde eest raha vastu võtta, sest tema jaoks meenutab see olukorda, kus keegi tunneb ennast hästi ja saab veel selle eest raha. Kunstnik arvab, et elu on ikka pagana naljakas asi
Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime- ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduska itse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, 6 ,,Esi mene Eesti l ooduskai tse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k . 7. 6 investeerimiseks ja kaardistamiseks, hoidmise ja ka itse korraldamiseks ning nende säilitamise vajaduse mõtte populariseerimiseks. 7 1921. aastal sooviti looduska itse alla võtta metsatukka Alutaguse l, kuid see jä i katki tänu raudtee ehituse le. Ülikooli õppejõudude algatusel tegi Vabariigi Valitsus 26. oktoobril 1923 järgmised otsused (protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumile Tartu Ülikooli bioloogia jaama kasutada 1. V
varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korraldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime-ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduskaitse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, investeerimiseks ja kaardistamiseks, hoidmise ja ka itse korraldamiseks ning nende säilitamise vajaduse mõtte populariseerimiseks. (,,Esimene Eesti looduskaitse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k. 7.) 1921. aastal sooviti looduskaitse alla võtta metsatukka Alutagusel, kuid see jäi katki tänu raudtee ehitusele. Ülikooli õppejõudude algatusel tegi Vabariigi Valitsus 26. oktoobril 1923 järgmised otsused (protokoll nr 78, päevakorra punktid XIII ja XIV): ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhjal jätta Kuusnõmme mõisast eraldatud krunt Nr. 1 kogusuuruses 391,03 tiinu ühes hoonetega riigi kätte
8.Kuidas saaks Teie arvates füüsikat noorte seas populariseerida? Mina tegelen peamiselt astronoomia populariseerimisega, aga usun, et samad reeglid kehtivad ka füüsika puhul üldiselt. Näiteks, korraldame me iga-aastaseid üle-eestilisi astronoomiahuviliste kokkutulekuid, kus amatööridel on võimalik kuulata mitmesuguseid ettekandeid ning osaleda astronoomilistes vaatlustes. Lisaks olen ma hetkel käimasoleva Teadusaasta saadik, mille käigus tehakse mitmeid üritusi astronoomia populariseerimiseks. Näiteks, sai tehtud filmiklipp Tartu Observatooriumist, on kirjutatud mitmeid kirjutisi, plaanis on mitmed üritused. Samuti olen kommenteerinud paari astronoomia filmi televisioonis, ootel on üks raadiosaade. Kõigele sellele lisaks, olen alati üritanud vastata uudishimulike küsimustele, nagu ka praegusele intervjuule, mille läbi samuti toimub populariseerimine. Lisaks, ei saa jätta mainimata, et kõige parem füüsika populariseerija peaks olema füüsikaõpetaja koolist,
traditsioonide hoidmisel, kohaliku elu arendamisel jms. Antud tegevused loovad 34 võimalusi suurendada kalapüügist saadavat tulu, luua uusi töökohti püügihooajavälisel perioodil, pikendada kalurite sissetulekuperioodi ning tõsta sotsiaalset heaolu ja elukvaliteeti piirkonnas. Sektori jätkusuutlikuks toimimiseks tuleks võimalusi leida ka noorte sisenemiseks sektorisse ja kaluri kutse populariseerimiseks, kuna kaluri keskmine vanus on üle 50 aasta ja kaluri elukutse ebapopulaarne, samuti on raskendatud püügiõiguste saamine sektorisse sisenemiseks. Koostöö edendamiseks on oluline piirkondlike tegevusgruppide tegevuse jätkamine ning toetamine. Tegevusgrupi näol on tegemist tugeva organisatsiooniga, kuhu on koondunud kogu vajalik teadmusbaas piirkonna kalandussektori arengust ja vajadustest. Tegevusgrupp on riigile oluliseks sotsiaalpartneriks ning tegevusgruppide
Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine ühest vaatepunktist filmiva kaameraga pole enam sama kunstiteos. Teatri populariseerimiseks ja jäädvustamiseks kasutatakse osaliselt filmi- ja osaliselt teatriesteetikat. Võib teha spetsiaalse etenduse. Teatriteadus on interdistsiplinaarne, seotud sotsioloogia, semiootika, psühholoogiaga. Angloameerika maades õpetatakse teatriteadust teatrikoolides, Euroopas aga ülikoolides, alates 1992.a alates ka TÜs, 2001.a alates on teatriteaduse õppetool. Teatrikriitika, -teaduse ja ajaloo suhted Fotod, filmid, videod, kostüümid, dekoratsioonid, näidenditekstid, mälestused. Teatri
Eklektilised ja maastikulised aiad Ameerikas Seni oleme käsitlenud ainult Euroopas toimuvat. Nüüd on aga põhjust vaadata ka Ameerikasse, kus levisid samamoodi uued suundumused. MAASTIKULISED AIAD AMEERlKA ÜHENDRIIKIDES 1824. aastal rajas belglane Andre Parmentier USA-s Brooklynis taimla ilutaimede kasvatamiseks ja hakkas varasematest romantilistest iluaedadest erinevalt Iooma täiesti uuetüübilisi. Ta hindas aedade maalilisust ja kirjutas 1828. aastal aiakujunduse populariseerimiseks essee. Tähtsam nimi on Andrew Jackson Downing, kes omistas maastikule kõrgeid esteetilisi väärtusi. 1841. avaldati tema raamat iluaiandusest: "A Treatise on the Theory and Practice of Landscape Gardening" . Sajandi keskel kujunes ta USA idaranniku üheks silmapaistvamaks iluaedade kujundajaks, rajades ja populariseerides romantilisi aedu. Ta kasutas inglise stiili, arvestades alati ka konkreetse maa-ala eripära. Tema oskused Ieidsid rakendamist eelkõige Hudsoni jõega
annaabi.ee 
