Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine - Eesmärk rajamise ajal: kapitalistlike ühiskondade aluspõhja moodustavate sotsiaalsete vastuolude ning nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine. - elitaristlik lähenemine popkultuurile Koolkond tegeles(7): 89-92 · Vaimuvalgustuse kriitika- teadust ja ratsionaalsust kasutati inimvabaduse mahasurumiseks. · Kultuuritööstuse tegelik tagajärg on valgsutusvastane. Valgustus muutub massipettuseks, teadvuse kammitsemiseks. · Marksismi teooria arvustamisel loodi mitmetahuline kriitika · Kaubafestisi teooria- kuidas iniimestevahelised sotsiaalsed suhted võivad omada ,,asja" ehk raha määrtletud suhte üleloomuliku vormi
vahetusid vinüüli, pleksiklaasia ja formikaga. 60ndate keskel hakkas Oldenbrg tegema suuri monumente. Esialgu olid need vaid fantaasiad, kuid hiljem avastas ta, et neist mõndasid on võimalik ka teha. Üks esimesi oli ,,Huulepulk". Võttes tavalised objektid ning esitledes neid kontekstis väljas kolosaalsete proportsioonidega, sundis Oldenburg inimesi üle vaatama ja ümber hindama oma igapäevased elu ja vajadused. Tema tööd olid sotsiaalseks kommentaariks Ameerika popkultuurile ja ühiskonna lähenemist elule endale. Mitmed Oldenburgi gigantsed maalähedased objektid kutsusid avalikkuses üles naeruvääristamist ja neid naeruvääristati ja salati maha, enne kui neid hakati võtma naljakatena ja osana avalikust kunstist. Tema jultunud tihti humoorikas lähenemine kunstile andis valdavalt tundlikule kunstile loomuse tegelda sellega kui taasleitud ekspressionismiga. Oldenburg leidis kõigepealt nisi oma
eeldasin muidugi lugedes, et tegevuskohaks on siiski Tallinn. Autor kirjeldab vaid üldsõnaliselt või vastanduste kaudu, näiteks minu linn, tema linn, kusagil linnas. Samuti ei saa siin kohal paremaid üldistusi teha. Kohati jääb mulje, et tegu on justkui postmodernse maailmaga, sest tegelaste elus (domineerib vaikimisi postmodernismile omane või lugesin mina selles valguses) valitseb tehnika, ootusärevus e-kirjade saamisest või saatmisest, samuti viiteid popkultuurile ja muusikale, nii et põgusalt oleks justkui postmoderne maailm siiski olemas. Kuigi on novelle, mille tegevusaeg jääb sotsialismiperioodi, ilmselt 50ndate nõukogudeperioodi ning kus tegevus leiab aset Peterburi-Tallinna rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve
niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile. 10. Merle Lend `` Vaimulikud laulupeod.`` (2010) - Merle Lend annab ülevaate üleriigilistest vaimulikest laulupäevadest ja -pidudest, otsib vastuseid küsimustele: millal ja kus sai see traditsioon alguse, kuidas nad toimusid ning kuidas jätkuvad tänapäeval. Raamatu eesmärk on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid. 11. Vardo Rumessen `` Lisandusi eesti muusikaloole.`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid
kokkupuudetes kõikjaloleva võimuga koosneb meie argipäeva elu-olu ja käitumine. (Kraavi 2005: 122) 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR 3.1 Film ja televisioon Postmodernistlikku filmi iseloomustab kõrgkultuuri ja massikultuuri vahelise piiri ähmastumine, traditsioonilise väljenduslaadi ümbermängimine popkultuuri sõnavara ja strateegiate abil. Ehkki filmitoodang pani aluse postmodernsele popkultuurile, osutus televisioon postmodernse vaimsuse kõige mõjusamaks levitajaks. Samas puudub kaasajal arusaam filmist kui ühtsest ja samu tunnuseid sisaldavast valdkonnast. Arusaama ühtsusest on asendanud mitmesugused erinevad filmitüübid. (Kraavi 2005: 165-166; Grenz 2003: 45) Filmitootmine sobib postmodernse vaimsusega väga hästi kokku, sest film annab seda, mida ta tegelikult ei ole. Film võib tunduda ühendava jutustusena, mis esindab
.kõige paremini, kas kultuur täidab mõlemat tingimust :Vastamata küsimused üks rehabiliteerimise argumentide raskusi on see, et uued kultuuriuuringud ignoreerivad suures osas jätkuvalt semiootilist ebavõrdsust, mille tõttu parema haridusega ja paremal järjel .olev vähemus omab juurdepääsu popkultuurile ja mittepopkultuurile Traditsioonilised kultuurilised erinevused olid sageli klassivahede surrogaadid ja kultuuriline .väärtus tulenes mitte sisemisest esteetilisest väärtusest, vaid sotsiaalse eliidi heakskiidust Kvaliteet ei näita enam üksnes traditsiooniliste kultuuriliste kaanonitega mugandmuse astet, vaid seda võib defineerida loovusest, originaalsusest, kultuurilise identiteedi mitmekesisusest
soovis. Kolonistlik hoiak mustanahaliste suhtes, hoiab musta kultuuri nö maitsestatuna, nii nagu valgetele meeldib. Mustanahaliste muusikale omistati rohkem seksuaalsust, mis tuleb toorusest ja füüsilisusest. Tahumatu energeetika samastamine seksuaalsusega. Rokkbändid võtsid selle aspekti üle ja lisasid jõhkruse. Instinktide väljatoomine. Suur osa bluusist räägib haavatud maskuliinsusest. Rokkbändidel seksuaalne maskuliinsus. Võtsid üle elemendid, mis popkultuurile sobisid. Orjalaevade tulek ja orjuse kehtestamine oli näide sellest, kuidas toimub kultuuri dematerialiseerumine. Kultuuri materiaalne osa jäi maha. Nad hakkasid kultuuri looma tühjale pinnale, oli ainult informatsioon, eneseteadvus. Mustanahalised julgesid elektroonikat rohkem kasutada selle tõttu, et nende jaoks ei teinud nt süntaator vähem loomulikumat heli. Mustanahalised reageerisid väljaspoolsusele. Tajusid selget ja teravat kontrasti. Isikuvabadused ei laienenud teatud inimestele
Lk 21 Mulle on alati olnud selge, et olen eestlane. Juba kummalise nime tõttu olen nagu tegelane Johnny Cashi laulus ,,A boy named Sue" pidanud välismaal eluaeg peaaegu iga allkirja andmisel seletama mõnele uudishimulikule, miks mul selline nimi on. Järgnevad kommentaarid: kus Eesti on, miks ta kaardil puudub, kas ma keelt oskan, öelgu ma siis midagi jne... See, et ma alustasin eelmist lauset viitega banaalseks peet USA popkultuurile, on aga näide mingist muust osast mu teadvuses. Kas see on osa mu identiteedist? Tont teab. Kui aga kollased väljaanded tahavad mult intervjuud teemal ,,Toomas Hendrik Ilves kui Inimene" (mida iganes see peaks tähendama), saadan ma neile leheküljepikkuse loetelu mind enam mõjutanud raamatuist, teatades, et ajakirjanikule saan ma vastata ainult keskustelles nois raamatuis käsiteldu üle. 27-ndal eluaastal omandate ning 39-ndal eluaastal loovutate USA pass avas küll mulle
ületama ja murdma. Postmodernismi võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. 6. Intertekstuaalsus eri kultuuritekside seosed. Sageli võetakse üle eelnevate stiilide ja põlvkondade pärandi ning töötleb, kombineerib jaa ühendab seda, sest tundub, et midagi uut pole enam öelda ja kõik uus on vana. Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Levinud viited popkultuurile. Vahet tuleb teha kavatsusliku ja varjamatult intertekstuaalse teose ning intertekstuaalse tõlgenduse vahel, kus autor seda polegi teadlikult kasutanud. 7. Globaliseerumine tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad
Domenic Strinati toob oma teoses “Sissejuhatus populaarkultuuri teooriatesse” välja kolm omavahel seotud argumenti, mis pole küll kõikehõlmavad, kuid on olnud 20. sajandil populaarkultuuri teooriates kesksel kohal. Esimene neist küsib: kust populaarkultuur üldse pärit on, kas ta kerkib “alt” rahva seast, vajub “kõrgelt” eliidi seast või on pigem kahe kihi läbikäimise tulemus? Teine küsimus on seotud kaubastumise mõjuga popkultuurile: kas kau- bana vormistatud kultuuri teke tähendab, et tulususe kriteeriumid on saanud kunstnikutööst ja intellektuaalsest väljakutsest tähtsamaks? Või tagab selle kultuuri populaarsuse ülemaailm- seks muutuv turg, sest teeb kättesaadavaks kaubad, mida inimesed tõepoolest tahavad? Kol- mas küsimus on populaarkultuuri ideoloogilises rollis: kas populaarkultuuri eesmärk on rah- vast õpetada, panna ta heaks kiitma ja omaks võtma ideesid ja väärtushinnanguid, mis tagavad
annaabi.ee 
