Lossid, villad Triumfikaared Tee ja sillaehitused (akvedukt) Foorum Ühiskondlikud hooned: term Avalikke terme polnud varastes linnades eriti palju (kuni 1. sajandini eKr), kuid hiljem oli enamasti igas linnas oma avalikud termid. Neli peamist ruumi olid riietusruum (apodyterium), külm ruum (frigidarium), soe ruum (tepidarium) ja kuum ruum (caldarium). Lõbustusasutused: amfiteater Amfiteater oli poolringikujuliselt paiknevate istmeridadega ovaalne ehitis. Roomas oli viis amfiteatrit, millest suurim oli Colosseum (Flaviuse amfiteater), mis võis mahutada 50 000 pealtvaatajat. Lõbustusasutused: tsirkus Tsirkus koosnes pikast võidusõidurajast, mille külgedel asusid istepinkide read. Mõned tsirkused olid kolossaalsed ehitised: Circus Maximus võis mahutada kuni 250 000 pealtvaatajat
) pikk, lai, voogav, värvikirev, rikkalikult kaunistatud. Komöödiates, mida esitati (millal?) saagikoristuse ajal kandsid näitlejad (milliseid rõivaid?) maske, mis iseloomustasid tegelase hingeseisundit (kujutasid sageli tollaseid riigimehi ja tekstis heideti nende üle üpriski tihti nalja). Nii tragöödiates kui komöödiates kasutasid kreeka näitlejad vastavalt rollidele (mida?) maske. Näitlejatena astusid üles ainult mehed. Vana-Kreeka teatrirajatised ehitati tavaliselt (kuhu?) poolringikujuliselt mäenõlvale ja koosnesid neljast traditsioonilisest osast: 1 )teatron( mäenõlval asuvad istmed ), 2 ) orkestra (ümmargune mänguplats) ,3) skenee (garderoobiruumis näitlejatele ja koori liikmetele) 4)proskeenioon ( eeslava, kus on näitlejad ). Vanim Vana-Kreeka seni kasutusel olev teatrirajatis on on Peloponnesose poolsaarel asuv amfiteater. Vana-Kreeka teateri zanrid olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng,
KLAAS ehitusmaterjal; jooginõu Polüseemne 4. Kirjuta lünka sobiv paronüüm! Oled sina ........vast............... kiire mees! Palun ........loetle.......................Eesti suuremad linnad. Et rohelist värvi polnud käepärast,.....asendati.....see punasega. Ilmselt olete selle probleemi olemust valesti......käsitanud. Kursustel ........omandatakse........traktori juhtimise oskused. Toolid .......asetsesid.............saalis poolringikujuliselt. Keegi oli vahetunni ajal õpetaja pliiatsi........omastanud. Vahest..........sa ei tahtnudki täna minuga kinno tulla. Enne magamajäämist soovitatakse.....loendada... lambaid. Kool.......asub........ looduskaunis kohas. Minu elus ...........omab...........suurt osa minu vanaisa. Mille .....järgi.......sa küll selle ülesande lahendasid? Lillede vee.........tarvitus........ oli sel suvel väga suur. Mille põhjal te............eeldate.............. , et ta on hea inimene?
lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris. Fiaal - gooti arhitektuuris ahta tornikese taoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga. Ristlillik - ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail gooti arhitektuuris, kasutati tornide, viilude, vimpergide ja fiaalide tipu kaunistamiseks.
Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil. Triumfikaar on puht roomalik. Antiikaja tähtsamaid rahva kogunemiskohti oli teater. Nii Kreekas kui ka Roomas teenisid teatrid ühte ja sama eesmärki- lõbustada inimesi. Kuid arhitektuuriline asetus ja ehitusviis oli erinev. Kreekas (Epidaurose teater) nii- öelda istutati teater maapinnas olevasse nõgususse. Astmelised pingid asetsevad poolringikujuliselt ja tõusevad mööda tõusvat mäekülge. Poolringi keskel asetseb plaatidega kaetud liivatatud ring kus meesnäitlejad esitavad peamiselt religioosse sisuga etendusi. Erinevalt Kreekast püstitati Roomas etendusteks katuseta (algselt puidust ajutised, hiljem kivist) ringikujuline amfiteater siledale maapinnale. Plaaditud, liivatud areen asus keset teatrit ümbritsetuna ülespoole astmetena tõusvatest istmeridadest. Selline paigutus lubas kiiret pääsu kõikidele istmeridadele
harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile. 12) Amfiteater Vana- Roomas avalike etenduste korraldamiseks püstitatud ülalt katmata teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või ovaalselt esinemisväljakut (areen). Kujunes kreeklaste ja etruskide vabaõhuteatrite eeskujul. Esimesed amfiteatrid ehitati Pompeis (80 e-m-a-). Seal peeti gladiaatorite võitlusi, lavastati kiskjate ajujahte, merelahinguid ja muid teatraliseeritud mänge. Amphitheatrum Flavium Roomas, mille säilinud varemeid tuntakse Colosseumina mahutas u 50 000 pealtvaatajat. 13) Kapiteel ladina keeles capitellum ,,peake"; samba ja temale tuginevate raskuste kunstiliselt kujundatud vahelüli
Seitse antiikset maailmaimet: *Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid
· Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud · Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed
töid jätkas tema lesk. Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks. See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri. Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel. Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik. Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud. Näitekunsti sünnikoht on Ateena. Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest. Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud. Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks. Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta). Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi. Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron
· Kui haudehitis valmis sai, nimetati see Mausoleumiks · See meenutab tohutu suurt Kreeka peripteeri · Mitmeid suuri ehitisi kerkis 4. saj eKr ka Epidaurosesse Peloponnesose poolsaarel · Epidauros oli jumal Asklepiose peamine pühapaik · Sinna ehitati suur Asklepiose tempel ja ka suur teater, mis on hästi säilinud · Näitekunsti sünnikoht on Ateena · Teatrietendused kasvasid välja Dionysose pidustustest · Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale · Etendused olid vabadele kodanikele tasuta, kuid ka pooleldi kohustuslikud · Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed
Ekseeder. Kaunilt skulptureeritud küpress- ja pukspuuhekid piiritlevad kõiki nelja tiiki või basseini selles neljaosalises aiakujunduses. Kaugem aia lõunaserv on suletud küpressihekiga, mis on pügatud vastuseks arhitektuursele seinale võlvikujuliste avadega poolringikujulises vormis. Amfiteater ekseedris. Ekseeder hoiab amfiteatrikujulist asetust tänu hekkidele, mis on pügatud astmekujulisteks ja mis ümbritsevad poolringikujuliselt basseini. See on viide aiamotiividele, mida on kasutatud läbi klassikalise antiigiperioodi, nagu näiteks ka Canopus Hadrianuse villa juures ja mälestus luksuslikest terrassaedadest Generalife juures Granadas. Need pretsedendid pärinevad kindlalt neist aedadest, mille minevikutraditsioonid edendavad ruumikujunduse kontseptsioone praeguseni ning rajasid iseenesest esileulatuva paiga ka renessansiajaloos. Villa Aldobrandini. (vt Aiakunst läbi aegade I, lk 77). 16. ja 17
annaabi.ee 
