aastal puudrivabriku. 1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18
sepikoda jt. · Praegult seisab mõis tühjana. Aaspere Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1880- 2011.a 1890.a Aaspere mõisa ait · Aaspere mõisa ait on ehitatud u 1790.a · Varaklassitsistlikus stiilis pikk krohvitud kivihoone. Kaetud poolkelpkatusega. Esiküljel paiknenud kaaristu on kinniehitatud. Säilinud detaile erinevatest ehitusetappidest laiad räästa- ja vahekarniisid. Aaspere mõisa ait Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja ·
hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem. 9 7. NABALAKÜLA MÕISAHOONE Esimesed teated Nabala mõisast pärinevad 1475 aastast. Aegade jooksul on mõis kuulunud nii rüütel- kui vaimulikkonnale. Tänapäeval on selle poolkelpkatusega vanabalti tüüpi mõisa uksed avatud kõikidele, kes soovivad oma vaba aega veeta ajaloolises atmosfääris. 10 Kokkuvõte: Atlas on koostatud Piret Karu Ania küla atlase alusel ! Kasutatud kirjandus: *http://atlasekoostamine.wikispaces.com *www.Geoportaal.ee *www.maaamet.ee *www.Kiilivald.ee *www.atlas.ee Koostaja: Reelika Mägimets Kernu Põhikool 9.Klass Juhendaja: ....................... 11
Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu ehituskunsti tüüpiline näide. Mitmel pool üle vabariigi leidub rida mõisaid, milliseid Ohtuga seob lähedane üldlahendus ja detailikõne. Teatavasti olid 18. sajandi 60.70. aastad siinse
sajandi alguses Rakvere ordulinnuse lähedale. Algas see siis kõik 1400. aastal kui kivikiriku ehitus on seiskunud müürimeister Simoni lahkumise tõttu ning kui 1957 restaureeritakse kantsel ja altar ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse Elamu Pikk t. 21 Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel. Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m. Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid.
Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus laokorrus, teisel eluruumid, kolmas kaitseotstarbel. Mitmed keskaegsed kindlusmõisad on jäänud hilisemate mõisahoonete sisse fragmentidena. Mõisa peahoone on nn vanabalti planeeringuga ( 17. saj). Väikese poolkelpkatusega kivihoone keskel on mantelkorsten, selle ümber neli köetavat tuba ja otstes külmad kambrid.
vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel on suur vintskap kottide tõstmiseks kotilaele. Säilinud on originaaluksi ja mitmeid detaile mis väärtustavad üldkujundust (Muinsuskaitseamet). Räpina mõisa tall-tõllakuur Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda
KEHRA MÕIS Kehra mõis (saksa k Kedder) rajati 1630tel aastatel. Mõisa esimene omanik oli Heinrich Bade. 17. sajandi keskel vahetas mõis mitmeid omanikke, kuid 1660tel aastatal omandas selle Gabriel Elvering, kelle kätte jäi mõis kuni 18. sajandi alguseni. Siis vahetas mõis kuni 19. sajandi alguseni taas palju omanikke. 1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid. Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse
Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne maa-ala kandis Peeter I aegu nime "Jekaterinskaja sloboda, kuna selle elanikeks olid Venemaa mõisatest toodud vene talupojad ning käsitöölised. Algsed elamud Kadriorus olid 2-3 akna laiuse otsaviiluga tänava poole pööratud viil- või poolkelpkatusega majakesed. Peeter I maja kui muuseum Vene keisritest oli Peeter I see, kes püüdis Venemaa Euroopaga tihedamalt siduda ning vallutas parema ühenduse loomiseks 1710. aastaks Balti riigid. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas. Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru suveresidentsi maa-alaga koos 17. sajandil ehitatud raehärra von Drentelnile kuulunud maja
Tagajärjeks oli see, et Lahmuse koolist sai jälle algkool. 1962. aastast lisandusid senistele klassidele ka abiklassid ning 1966. aastast sai Lahmuse koolist täielikult abikool. Lahmuse mõisast (saksa k Lachmes) on varasemaid teateid 1593. aastast. Alates 1750test aastast kuulus mõis von Kruedeneride aadliperekonnale. 1830-40tel aastatel ehitati nende poolt mõisasüda ka esinduslikult välja. Katusekorrusega klassitsistlikpeahoone valmis mõisas 1838. aastal. Poolkelpkatusega ning põhiosas ühekorruselisel peahoonel on kolme akna laiune kahekorruseline keskosa.Keskosa kaunistab segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon ning seinapinda liigendavad pilastrid. Peahoone ümbruse kõrvalhooned moodustavad stiilse ühtse ansambli. Peahoone esise peaväljaku äärtel asuvad maakivist aidahooned, mille fassaade ilmestavad lahtised kaaristud. Peahoone vastas paikneb väike valitsejamaja. Majandushoonete kompleks paikneb peahoonest kirde pool, kus asuvad
erikool. Kaagvere mõis paikneb laugjal maastikul emajõe kaldal. Mõisaansambli moodustasid arvukad hooned, kuid 1846. aastani puudus mõisal esinduslik peahoone. See ehitati, kui mõisa omanikuks sai Gustav Fromhold von Nolcken. Peahoone hävis aga täielikult 1941, selle vundamendile ehitati 1956-57 uus hoone, kus tegutses algul lastekodu, hijem paigutati sinna kool. Peahoonega seotud hoonetest on praeguseks säilinud vaid endine valitsejamaja- ühekorruseline poolkelpkatusega barokkstiilis ehitis, mis on ilmselt pärit 18.saj lõpust või 18-19.saja vahetuselt. Peahoone kõrval asusid majandushoned, Emajõe kaldal paiknes kahekorruseline mõisateenijate elamu-viinavabrik ning selle kõrval ümara põhiplaani ja teravatipulise katusega torn, kas õllekoda või hobuveski. Kõik need ehitised modustasid nii jõelt kui ka kaldalt vaadeldava ühtse ansambli. Tänaseks allesjäänud hooned on säilitanud suuresti oma endise ilme
2017. aasta oktoobri seisuga käivad seal restaureerimistööd.15 Ahja mõisa on esimest korda mainitud 1553. aastal. Poola ajal kuulus mõis Kaweritele, Rootsi ajal Oxenstjernadele. Peale Põhjasõda kinkis Peeter I mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli kasvanud keisrinna Katariina I. 1743. aastal sai mõisa omanikuks Francois Guillemot de Villebois. Sel ajal, 1740ndate lõpus, püstitati mõisa kahekorruseline algselt kahe mantelkorstnaga kroonitud poolkelpkatusega barokne peahoone, mis tollal oli Lõuna- 23 Ahja mõisa peahoone esifassaad. Foto: Kersti Siim 2016 Eesti üks luksuslikumaid. 1766. aastal läks mõis von Liphartide valdusse. Hiljem oli mõis veel von Knorringite ja von Löwis of Menarite omanduses. 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Braschidele. 20. sajandi algusest pärinevad ka rikkalik fassaadidekoor ja ärklilaadne hulknurkne juurdeehitus keskrisaliidil. 1929-1997 tegutses mõisahoones kool.16
annaabi.ee 
