Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11, rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata võimalik kasutusala. ...
Hälve keskmiselt 0,3...1,0/1000mm. Mõjutavad tegurid: lõikeosa täpsus, lõikejõudude tasakaal, materjali homogeensus, jäikus. Pöörlev toorik Kasutada treipingi tüüpi seadmetel. Hälve väiksem. Pöörlev toorik ja lõikeriist vastassuunas. Telje hälve kõige väiksem. 7. Saagimine Sissejuhatus o Saagimine on metalli lõikamine mitmelõikeservalise tööriistaga mille laius on väike. Kasutatakse tavaliselt materjali poolitamiseks. Vedruterasest (kõvadus 50HRC) lint annab saelindile pika eluea ning HSS lõikehambad piisava kulumiskindluse. Vale saelehe pingus võib kaasa tuua ebaühtlase, “viltuse” lõike ning võib viia saelindi purunemiseni. Et pikendada saelindi eluiga on soovitatav saelint “sissetöötada”. Uue saelindiga lõikamine suurtel režiimidel kutsub esile hammaste enneaegse murdumise. Rahulik sissetöötamise periood tagab
Purustamine on materjali peenestamine juhusliku vormiga tükikesteks. Peenestusaste sõltub töötlemise eesmärgist ja kasutatava seadme ehitusest. Seade, mida kasutatakse võib olla riivitüüpi, pöörlevate nugade trumlitega, lihamasin vms. Purustatakse toorainet näiteks mõne komponendi eraldamiseks või uue struktuuri andmiseks tootele. Saagimine on kõva materjali tükeldamine hambulise servaga lõiketeraga. Saagimist kasutatakse kõige enam kondiga liha tükeldamiseks või rümpade poolitamiseks ja rinnakuluu saagimiseks. Saagimiseks kasutatakse lintsaage, edasi- tagasi vibreerivaid lehtsaage, ketassaage. Jahvatamine on tahke materjali peenestamine, mille puhul saadavate tükkide suurus on alla 5 mm. Jahvatamiseks kasutatakse kuul-, haamer-, valts-, ratasveskeid, desintegraatoreid. Jahvatamist kasutatakse kõige enam jahutööstuses. Homogeniseerimine on peendisperse emulsiooni valmistamine kõrgsurve pumba abil, kus vedelik surutakse suure kiirusega läbi 2- 7 m laiuste pilude
- Tabelites, joonealustes märkustes, pikemate eraldi lõiguna esitatud tsitaatide puhul jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2. Uus peatükk (iga esimese astme pealkiri) algab alati uuelt lehelt. Alapeatükid järgnevad
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
mõttes. CH2O + O2 -> CO2 + H2O. Nagu fotosünteesi puhul, ka hingamise puhul on tegu nelja elektroni liikumisega CH2O ühikult hapnikule. Suhkru ühe C-ühiku oksüdeerimisel vabaneb 4 elektroni energia, mis kanduvad üle O2-le moodustades vee. Suhkru koosseisust otse võetakse kaks elektroni, kaks aga hüdrolüüsil veest. Glükolüüs – nii nagu sahharoosi süntees, nii ka glükolüüs toimub tsütoplasmas. Glükolüüsi käigus poolitatakse 6-süsinikuline molekul. Molekuli poolitamiseks on vaja äärmised C-d fosforüülida, kulutades selleks 2ATP-d. Selleks tuleb glükoos viia enne lineaarse fruktoosi kujule. Niisiis algab glükolüüs ATP tarbimise mitte selle sünteesiga. Kahest otsast fosforüülitud fruktoos bisfosfaat laguneb vastava heksokinaasi toimel kaheks trioosfosfaadiks. Need oksüdeeritakse, viies 2 elektoni üle NADP+-le, NADH moodustumiseks. Toimub substraatne fosforüülimine. Fosfaadijääk seotakse ensüümiga, kust see koos elektroni
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
(skaala vahepealsetes punktides) Both major and minor ticks – kuvatakse nii tihedama kui ka hõredama jaotuse abijooned. 3.4. Telgede vahetamine Kui kategooriaid kirjeldav tekst on liiga pikk, paigutab SPSS selle vertikaalsest või kaldu. Ülevaatlikuma pildi saamiseks oleks sellisel juhul vaja tulpdiagrammi teljed ära vahetada (et teksti oleks parem lugeda). Telgede vahetamiseks tee tulpdiagrammi peal paremklõps ning vali ripploendist Transpose Chart. Horisontaalselt paigutatud teksti poolitamiseks klõpsa kursor sobivasse kohta tekstis ning kasuta klahvide Shift + Enter kombinatsiooni. Tulpdiagrammi koostamise ja kujundamise juhend 2012 3.5. Tulpade järjestamine Tulbad võib järjestada kahanevasse järjekorda, kui tunnuse väärtused ei ole sisulises järjekorras (järjestustunnus või intervalltunnus). Koostatud tulpdiagrammil ei tohi tulpasid suuruse järjekorda paigutada, sest tunnuse väärtustel on sisuline järjestus. Parema ja ülevaatlikuma pildid saamiseks tunnuse
return nr;
}
}
class Punktiproov{
public static void Main(string[] arg){
Punkt[] pd=new Punkt[10];
for(int i=0; i
Sqrt(x*x+y*y); } } class Punktiproov{ public static void Main(string[] arg){ Punkt p1=new Punkt(3, 4); Console.WriteLine(p1.GetX()); Console.WriteLine(p1.KaugusNullist()); } } } /* D:kodu 606opikc#>Punktid3 3 5 */ Ülesandeid * Koosta klass riidelapi andmete hoidmiseks: pikkus, laius, toon * Lisa käsklus lapi andmete väljatrükiks * Lisa käsklus lapi pindala arvutamiseks * Lisa meetod (alamprogramm) lapi poolitamiseks: pikem külg tehakse poole lühemaks. * Poolitamise meetod lisaks algse lapi poolitamisele väljastab ka uue samasuguse algsest poole väiksema eksemplari. * Lisa teine poolitusmeetod, kus saab määrata, mitme protsendi peale lõigatakse pikem külg Klassimuutuja Klassi juurde korjatakse võimalusel kokku kõik vastavat tüüpi objektidega tehtavad toimingud ja andmed. Enamasti kuuluvad andmed isendite ehk eksemplaride juurde, kuid mitte alati
} } class Punktiproov{ public static void Main(string[] arg){ Punkt p1=new Punkt(3, 4); Console.WriteLine(p1.GetX()); Console.WriteLine(p1.KaugusNullist()); } } } /* D:kodu 606opikc#>Punktid3 3 5 */ Ülesandeid * Koosta klass riidelapi andmete hoidmiseks: pikkus, laius, toon * Lisa käsklus lapi andmete väljatrükiks * Lisa käsklus lapi pindala arvutamiseks * Lisa meetod (alamprogramm) lapi poolitamiseks: pikem külg tehakse poole lühemaks. * Poolitamise meetod lisaks algse lapi poolitamisele väljastab ka uue samasuguse algsest poole väiksema eksemplari. * Lisa teine poolitusmeetod, kus saab määrata, mitme protsendi peale lõigatakse pikem külg Klassimuutuja Klassi juurde korjatakse võimalusel kokku kõik vastavat tüüpi objektidega tehtavad toimingud ja andmed. Enamasti kuuluvad andmed isendite ehk eksemplaride juurde, kuid mitte alati. Näiteks
annaabi.ee 
