märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja". Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919))
Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule
Visnapuuga. Koos H. Visnapuuga oli ta 1917-1918 üks põhilisi rühmituse ,,Siuru" loojaid ja kärarikaste boheemitsevate ettevõtmiste initsiaator. Neil aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". Uurides neid novelle, leiab nii mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Ning kui toetuda Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. 1920ndatel aastate lõpu poole jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad", kus väheneb fantastilisus ja grotesk võrreldes varasemate teostega. A. Gailit läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisi sümbolistlikust põhialusest
Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb
Sündmused arenevad ja lahenevad muinasjutulikus tempos.Põhitüüpi tegelane:ahne,vitaalne,seisuseuhke.Võlub fantaasia ja empaatiaga. Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Hilisemates novellides fantastilisus väheneb. Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast": Romaan "Ma armastasin sakslast" ilmus 1935. A ja pälvis elavat vastukaja. Kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi
Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed. Teine loomeperiood oli 1924 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - ,,Vastu hommikut" 1926 ja ,,Ristisõitjad" 1927. Teine periood oli esimesest erinev
Hauakivile lasi raiuda põleva Tallinna silueti ja "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." Looming eesti kirjanduse viimane romantik. Oluline oli inimese hinge ja vaimu vabadus. Tegelased armastavad elu, joobuvad maailma rikkusest ja rõõmustavad selle ilu üle. Gailit otsib põnevaid tüüpe ja kirevat elusaatust. Elu on elamiseks. I periood: alustas novellistina, ekspressionism, impressionism, väga püüdlik, kirjeldused, kohad ja tegelased poolfantastilised, toonitab inimese loomalikke instinkte (naised jõulised, mehed äbarikud) 1910 "Kui päike läheb looja" novell, tema debüüt 1917 "Saatana karussell" novellikogumik 1919 "Rändavad rüütlid" romaan 1924 "Purpurne surm" fantaasiarikas II periood: muutub realistiks, kõrgtase 1924 "Idioot" novellikogu 1926 "Vastu hommikut" novellikogu. Piirsituatsioon. "Libahunt", "Punased hobused"
karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse
"Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Idioot" (1924), "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonnale peatset hukku. Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb
"Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. · Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. · Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). · Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20. aastatesse
surm" (1919). 82 · 1920. aastatel jõudsid lugejateni romaan "Purpurne surm" (1924), novellide kogu "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). · Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase lühiproosaga. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. · Hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Kirjanik läheneb realistlikule kujutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilis-sümbolistlikust põhialusest. · Gailitist kui novellistist annavad ülevaate "Kogutud novellid" IIII (19401942). · Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb "Siuru" perioodi ja 20
annaabi.ee 
