võrra ettepoole. 2) β lagunemine – tuuma laeng väheneb 1 võrra, element nihkub tabelis 1 koha võrra tahapoole. γ - kiirgus võib esineda nii α kui ka β lagunemisega koos, aga ka eraldi. Γ – kiirguse korral jääb tuum samaks, toimub vaid prootonite ja neutronide ümberkorraldumine tuumas. Radioaktiivse lagunemise seadus Radioaktiivse elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemis, mille jooksul ta radioaktiivsus väheneb 2x. Seda vahemikku nim. poolestusajaks ja tähistatakse T. Nt Uraanil on poolestusaeg 4.5 mld aastat. Ra on T 1500 aastat. RN T = 1min Radioaktiivse lagunemise seadus on statistiline seadus, avaldub valemiga: N = 2- t / T * No N = No / ( 2t / T) N = aja t möödudes allesjäänud osakeste arv No = algne osakeste arv 2t / T = poolestusaeg Radioaktiivsed aatomid ei vanane, st. ta võib laguneda järgmisel hetkel või mingi pika aja pärast. Radioaktiivse aatomi kohta võib arvutada keskmise eluea. Tuuma ehitus 1931
o -osake on elektron o n-> p+ + e- + v Vaba, tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem (keskmiselt 15 minuti pärast) prootoniks, kusjuures tekib elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. o See on nn. Neutroni -radioaktiivsus ehk -lagunemine. o Lagunemisel jääb tuuma massiarv muutumatuks, kuid laeng suureneb ühe võrra. -lagunemine. Poolestusaeg. o -osake on heeliumi tuum o Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. N = N0e ln2/T * t N0- ainehulk; t-aeg ; T- poolestuaeg o Poolestuaja jooksul laguneb pool ainest. Villu Radioaktiivsuse avastamine o Avastas A. Becquerel.
g, elektonmagnetkiirgus (l=108..1011), neutraalne, v.suur, v.väike N: alagunemine 92238U >> 24He + 90234Th blagunemine 55137Cs >> 10e + 56137Ba + (antielektronneutriino) http://www.abiks.pri.ee b+lagunem 1427Si >> +10e (positron) + 1327Al + (elektronneutiino) glagunem 55137Cs >>g + 55137Cs RA lagunemise seadus Iga RA aine jaoks on ajavahemik, mille jooksul aine aktiivsus väheneb 2x, seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega, haarab tuum neutroni ning seejärel lõhustub nn kildtuumadeks (Ba ja Kr). Sellega kaasneb energia eraldumine 200MeV ühe tuuma lõhustumisel.
b- kiirgus- negatiivne kiirgus, lagunevad magnetväljast kõrvale, kiiresti liikuv elektron võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10.Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast kahe, nelja, kümne poolestusaja möödumist? Aega, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse langemise teel kahekordselt nim. poolestusajaks. Se võib ulatuda murdosa sekundist miljonite ja isegi miljardite aastateni. Näiteks: raadiumi poolestusaeg on 1622 a. Lagunemisest järele jääv aine hulk väheneb, kuid ei saa kunagi nulliks. Arheoloogid kasutavad erinevate orgaaniliste leidude vanuse määramiseks- radioaktiivset süsiniku mudelit.
mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta-kiireks, keskele jäävat kiirt gamma kiireks ja negatiivse poole liikuvat kiirt alfaks. Ta sai teada, et on kolme liiki kiirgust. 19. Kuidas esitada α-lagunemist? Alfa lagunemisel lagunevad radioaktiivsed elemendid, kiirates heeliumi tuuma. 20. Kuidas esitada β-lagunemist? Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad. ((Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks.)) 22. Kirjelda tuumaenergia saamise võimalusi 1) raskete tuumade lõhustumine 2) kergete tuumade ühinemine 23. Selgita mõisteid ahelreaktsioon ja kriitiline mass Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus või kõrvaltulemus käivitab uue samatüübilise protsessi.
Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Inimesel võivad tekkida erinevad haigused, nt vähk. Kiirgus lõhub ettearvamatul viisil geneetilist koodi, mis võib hakata toimima valesti ja selle tagajärjel tekivad kasvajad, sealhulgas pahaloomulised. Esimesed kiirgusehaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5 1 Sv. 28
Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Inimesel võivad tekkida erinevad haigused, nt vähk. Kiirgus lõhub ettearvamatul viisil geneetilist koodi, mis võib hakata toimima valesti ja selle tagajärjel tekivad kasvajad, sealhulgas pahaloomulised. Esimesed kiirgusehaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5 1 Sv. 28
Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi aatomituumad, milledes on ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 8) Mis on radioaktiivse keemilise elemendi poolestusaeg? – Radioaktiivse kiirguse käigus väheneb aines radioaktiivsete tuumade arv aja jooksul. Ajavahemikku, mille jooksul radioaktiivsete tuumade arv on vähenenud kaks korda, nimetatakse keemilise elemendi radioaktiivse isotoobi poolestusajaks. 9) Milles seisneb radioaktiivne dateerimine? – Radioaktiivne dateerimine seisneb elusorganismide jäänuste vanuse määramises radioaktiivse süsiniku C14 isotoobi koguse järgi jäänustes. Elusorganismis toimub pidevalt C14 lagunemine, mille korvad C14 omastamine väliskeskkonnast – organismi eluajal püsib c14 kontsentratsiooni muutumatuna. Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni
23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse lagunemise lähteisotoobi kogus väheneb kahekõrdselt. 27. Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Esimesed kiiritushaiguste tunnused ilmnevad doosil 0,5-1 Sv- sellistel doosidel meenutavad need päikesepõletusest tulenevaid nahakahjususi. Doosi 2 Sv juures areneb silma kae, väheneb vere puna- ja valgeliblede hulk. Doosi 4 Sv puhul esineb 50% surmajuhtumeid. 28
23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Inimesel võivad tekkida erinevad haigused, nt vähk. Kiirgus lõhub ettearvamatul viisil geneetilist koodi, mis võib hakata toimima valesti ja selle tagajärjel tekivad kasvajad, sealhulgas pahaloomulised. Esimesed kiirgusehaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5 1 Sv. Esimesed
täielikuks peatamiseks läheb näiteks vaja 1 mm paksust metall-lehte. Väliselt ohtlik silmadele ja nahale. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Gammakiirgus on lühilaineline elektromagnetkiirgus. Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid). 36. Mida nimetatakse poolestusajaks? Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik tekivad radioaktiivsed jäätmed 39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras.
muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest "lendu laskmise" meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees
muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest “lendu laskmise” meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida
võrra. J/gK Kalorimeetria on toiming, mis võimaldab eksperimentaalselt määrata ülekandeil eralduvat soojushulka. Kalorimeetri soojusmahtuvus- soojushulk, mida on vaja kalorimeetri soojendamiseks ühe kraadi võrra. Reaktsiooni järk on suurus, mis on. arvuliselt võrdne kontsentratsioonide. astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Ajas lähteaine kontsentratsioon väheneb. Kui lähteaine kontsentratsioon on algsest vähenenud kaks korda, siis seda aega nimetatakse poolestusajaks. See sõltub esimest järku reaktsiooni puhul vaid kiiruskonstantist. Kiiruskonstant näitab, kui kiiresti antud reaktsioon kulgeb. Kiiruskonstant sõltub kindlast reaktsioonist ning selle läbiviimise tingimustest. Kiiruskonstant ei sõltu lähteainete kontsentratsioonidest. Homogeense ja heterogeense reaktsiooni kiirust mõjutab aeg ja temperatuur. Kiiruskonstant kasvab koos aktiveerimisenergia vähenemisega ja temperatuuri tõusuga.
- kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus. Väga suure energiaga ja seetõttu suure läbivusega. Kinnipidamiseks vaja 0,5m betoonseina või 10cm paksust pliid. Inimesele väga ohtlik. Poolestusaeg · Radioaktiivsed tuumad ei lagune kõik üheaegselt, vaid järkjärgult ·See on juhuslik protsess, täpselt ennustada, millal konkreetne tuum laguneb, ei ole võimalik · Lagunemise iseloomustamiseks kasutatakse suurust, mida nimetatakse poolestusajaks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt. Poolestusaeg (mõned näited) 3 1 H 12,3 a 14 6 C 5730 a 226 88 Ra 1622 a 235 92 U 8,9*108 a 238 92 U 4,5*109 a 234 90 Th 24,1 päeva Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet
-lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, tekivad elektron ja antineutriino. Vastastikmõju tavalise ainega suhteliselt nõrk -> läbitungimisvõime suurem kui -kiirgusel. -kiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. -kiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk -> läbitungimisvõime suur. -kiirguse peatavad vaid pliiseinad või poolemeetrine betoonikiht. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Tuumareaktsioonid: 1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine (süntees). 1) Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon. 2) Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna
19. Millal on tegemist -radioaktiivsusega? Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. 22. Mille poolest erineb tuumareaktsioon keemilisest reaktsioonist? Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. 23. Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon on ühe ja sama reaktsiooni jätkumine naaberaatomitel. 24. Mida nimetatakse kriitiliseks massiks? Kriitiline mass on suure ainekoguse neutronite uut lõhustuvat neutronit esilekutsuv
Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja
Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Seoseenergia on energia, mis tuleb anda tuumale selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. NB! Tuuma mass ei ole võrdne üksikute vabade nukleonide masside summaga. Seda erinevust (st nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet) nimetati algul massidefektiks m. Hiljem, kui Einstein avastas energia ja massi ekvivalentsuse (samaväärsuse) valemina E = m c 2 ja
Ilmselt toimub antud reaktsioon läbi vaheühendite tekke. Kiiruskonstant sõltub konkreetsest reaktsioonist (reageerivatest ainetest) ja on püsival temperatuuril konstantne suurus. x, y ja k määratakse eksperimentaalselt. Kui on teada (mõõdetud) reaktsiooni kiiruskonstant ja lähteainete algkontsentratsioonid, saab arvutada reaktsiooni algkiiruse. I järku reaktsiooni korral kulub lähteaine kontsentratsiooni kahekordseks vähenemiseks kindel ajavahemik seda aega nimetatakse poolestusajaks. Võttes kontsentratsiooniks pool lähtekontsentratsioonist [A]. = 0,5 [A]0 , saame arvutada poolestusaja: I järku reaktsiooni jaoks on poolestusaeg konstantne suurus ning sõltub ainult reaktsiooni kiiruskonstandist. Tasakaalukonstandi seos kiiruskonstantidega Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus v.rdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Temperaatuuri mõjju reaktsioonikiirusele Enamiku reaktsioonide korral kiirus temperatuuri tõusuga kasvab.
ja -kiirgus (koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkvantidest). Radioaktiivse lagunemise seadus: N = N0 exp (-p t) = N = N0 exp (-t/) = N = N0 2-t/T, kus N0 on radioaktiivsete tuumade esialgne arv (ajahetkel t = 0), N - tuumade arv hetkel t, p vaadeldava tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e = 2,73.. korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg.
ja -kiirgus (koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkvantidest). Radioaktiivse lagunemise seadus: N = N0 exp (-p t) = N = N0 exp (-t/) = N = N0 2-t/T, kus N0 on radioaktiivsete tuumade esialgne arv (ajahetkel t = 0), N - tuumade arv hetkel t, p vaadeldava tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. 21 Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m .
27 Radioaktiivse lagunemise seadus: N = N0 exp (-p t) = N = N0 exp (-t/) = N = N0 2-t/T, kus N0 on radioaktiivsete tuumade esialgne arv (ajahetkel t = 0), N - tuumade arv hetkel t, p vaadeldava tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg.
sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm). Inimtegevuse kaudu satub pinnasesse ka plastikut, klaasi, metalli ja muid sarnaseid lisandeid, mis küll ei kujuta otsest ohtu taimedele, kuid võivad pinnaste töötlemise käigus ohustada inimest ennast. Taimekaitsevahenditelt eeldatakse, et nad pinnases teatud kindla aja jooksul lagunevad. Aega, mille jooksul laguneb pool pinnasesse viidud ainekogusest, nimetatakse poolestusajaks (T 50). Kiiresti lagunevateks loetakse taimekaitsevahendid, mille poolestusaeg on kuni 1 nädal; eriti aeglaselt lagunevate preparaatide poolestusaeg on umbes 8 kuud. Silmas tuleb pidada, et preparaatide kasutusjuhistel antud lagunemisaeg ei lange alati kokku tegeliku, looduses toimuva lagunemise ajaga. Looduses mõjutavad preparaatide lagunemist näiteks mulla reaktsioon, katioonivahetuse potentsiaal, orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet ning pinnase mikrobioloogiline aktiivsus
annaabi.ee 
