Poolestusaeg Poolestusaeg Radioaktiivse lagunemise -Lagunemine Tuum püüab stabiliseeruda Eraldub heeliumi aatomi tuum(osake) Poolestusaeg · Aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt · Poolestusajad väga erinevad Valem N0- Aine alghulk ajahetkel t=0 N- Aine hulk hetkel t ln 2 t T N=N T- 0 ePoolestusaeg Video http://www.youtube.com/watch?v=opjJ-3Tkfyg&noredirect=1 Ülesanne 1 On antud 119g Uraanium238t, mille poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat.Mitu grammi Uraanium238 on alles 22,34 miljardi aasta pärast? Ülesanne 2 Raadiumi poolestusaeg on 1622 aastat. Raadium jäetakse seisma x aastaks. Mis on
Kiirguste neeldumine Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida: Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Nende lagunemiste lõppproduktideks on plii stabiilsed isotoobid 208Pb, 207Pb ja 206Pb. Kõige ohtlikumad radioaktiivsete ainete poolestusajad on keskmine. Kõige rohkem satub toiduga organismi radiokaaliumi. Radoonikaitseks soovitatakse ümbritseda hoone drenaazitorustikuga, mille kaudu saaks radooni ventilaatori abil majast eemale juhtida. Tuumapommitamised: Hiroshima Nagasaki Tsernobõli tuumakatastroofis · 1919 Rutherford 4 2 He + 147N 189F 178O +11H
Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul. Aatomielektrijaamade reaktorite «energiatablettidena» kasutatav uraan-235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Lühike vöi pikk poolestusaeg ei kajasta kuigi täpselt radioaktiivse aine ohtlikkust.
õhku,paberileht beeta kiirgus 1; kui on in.org.sees nt.sisse söönud,sisse hinganud.Väline siis kui ta on nahapinnal-võib tekkida põletused; plastik,klaas röntgenkiirgus 0 ; väline(teatud piirkonnad tuleb varjata) ; õhukene kiht pliid gamma kiirgus 0 ; väline ; plii või väga paks betoon poolestusaeg on aeg mille jooksul radioaktiivsete isotoobi tuumade arv väheneb 2x nt.1000 tuuma poolestusaeg on T1/2=3,8 päeva Poolestusajad on 10-14 a, 1012 a. Kiirgusallikad 1.Päikesesüsteemi tekkimisel (ümbritsevad igal pool nt 238U ~40 lag./kg ; 232Th ~40 lag./kg Oluline on 40K ~400lag./kg 1Bg= 1lag./1 sek. Täiskasvanu in.mille aktiivsus on 2000Bg 2.Kosmiline kiirgus, mis tabab meid koguaeg (Päike) 238U 222Rn Tegemist on intergaasiga. Rn poolestusaeg on 3,8 päeva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.koguneb kopsudesse ja tekitab kopsuvähki. Radooniprobleemid Radoon on oluline looduslik
Tavaliselt ravitakse patsiente doosiga 150 MBq. Patsiendid peavad võtma kasutusele ettevaatusabinõud, sest nende uriin saastub radioaktiivse ainega. Beetaosakesed liiguvad luusiseselt 3,5 mm (energiaga 0,583 MeV) ja 6,5 mm koesiseselt, seega ei peeta vajalikuks patsiente raviperioodil isoleerida (küll aga lastest eraldada: 1040 päeva ei tohi lapsed patsiendi süles istuda). Kõige kergem isotoop on 73Sr; kõige raskem 107Sr. Kõikidel teistel strontsiumi isotoopidel on poolestusajad lühemad kui 55 päeva, enamasti isegi alla 100 minuti. Keemilised omadused Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga. Suuri probleeme tekitab strontsium, mis satub keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi
Poolestusaeg - hilisemad täpsemad uuringud näitasid, et kiirgus, soojuse eraldumine ja radioaktiivsete aatomite arv on teatud seaduspärasusega. Rad. ainete jaoks on olemas üks ajavahemik, mille jooksul pooled rad. aine aatomid muunduvad ehk lagunevad (samamoodi väheneb ka kiirgav soojus poole võrra). See on statistiline seaduspärasus, sest on võimatu ette teada, millal mingi aatom poolestub (e laguneb). Piltlikult öeldes rad. aatomid ei vanane. Osutub, et poolestusajad on väga erinevad. On väga pika ajaga (nt uraan). On elemente, mille poolestusaeg on aastates. On aineid, mille p.a on mõõdetav päevades, tundides v minutites, kuid on ka aineid, mille p.a jääb mikrosekunditesse. Kehtib põhimõte: mida lühem on p.a, seda suurem on elemendi järjekorranr ning seda intensiivsem, ohtlikum on tema rad. kiirgus. Sellega on seletatav Mendeljejevi tabeli lõpuelementide raske avastamine. 10. Poolestusaeg:
samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Me ei saa oma kehasse talletada valguvaru. Me peame päevas tarbima umbes 1g valku iga kehakilogrammi kohta. Aminohapped saavad pärineda toidust saadud valkudest või endogeensete valkude degradatsioonist Endogeensete valkude degradatsioon toimub pidevalt ja teatud hulk valke on pidevalt välja vahetamisel- protein turnover Valgumolekulide eluiga rakus varieerub oluliselt Mõnede valkude poolestusajad Ensüümid 5-10 min Hemoglobiin 120 päeva Lihasvalgud 180 päeva Kollageen 1000 päeva
Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest tõukumisest, mistõttu suure prootoniarvuga tuumad muutuvad äärmiselt ebastabiilseks. (4)
poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb kiirusega. alles 700 miljoni aasta vabanevad. Keskmise pooleni esialgsest. See on aeg, jooksul. poolestusajaga tseesium-137 mis on vajalik, et pooled Radioaktiivsete ainete Lühike vöi pikk poolestusaeg aatom aga võib varitseda ebastabiilsed aatomituumad poolestusajad on väga ei kajasta kuigi täpselt ebastabiilses olekus kümneid ainetükis sellest närvilisest erinevad. Lühiealiste ainete radioaktiivse aine ohtlikkust. aastaid rännates mullast olekust vabaneksid. Kui aine poolestusaeg on sekundeid või Siiski on teistest ohtlikumad toiduainetesse ja tagasi ning poolestusaeg on näiteks 2 sekundi murdosi (!). just keskmiste sellest seisundist vabaneda ja
ORG.AINE MUUNDUMINE:1)värske 2,5% madal 3)2,5-3,5%-keskmine 4)3,5-5%- rippuva kapillaarvee hulk orgaanilise aine mehhaaniline peenesemine kõrge 5)üle 5%-väga kõrge Ke-E on hea,kui on mullas.veevälimahutavus on see mida muld on 2)biokeemiliste protsesside käigus(raku sisemus) 3% Lõ-E on hea kui on 2% Mulla org ainete võimeline kinni hoidma.veevälja tähistatakse 3)hunifikatsioon(huumuse teke)allub ainult üks poolestusajad mullas:1)juureeritised(2-5päeva) mm-es(10 cm mullakihi kohta)Keskmine osa 4)mineralisatsioon(mulda jäävad 2)haljasväetised(1-4p) 3)hästilagunev sõnnik(3- omastatav vesi=Wväli-Wmm 5)Wkap. tuhaelemendid,eraldub CO2) Orgaanilise aine 12 kuud) 4)taimejäänused(2-12 k.) Org aine (kapillaarne veemahutavus)-ei ole konstantne
N= N0e T = ln 2 t = t , sest e ln 2 = 2 ehk poolestusaja jooksul e T 2 N0 N = , kui T = t 2 Lagunemisest järele jäänud aine hulk väheneb eksponentsiaalselt, kuid ei saa kunagi nulliks. Radioaktiivsete isotoopide poolestusajad on väga erinevad: tuntud isotoopidel on see vahemikus 3 10 - 7 sekundit kuni 5 10 15 aastat. N N0 N0 10 2 N0 4 t 1T 2T 1H3 poolestusaeg 12,3 aastat, 6C14 5730 aastat, 90Th234 24,1 päeva. Radioaktiivlagunemise aktiivsust mõõdetakse bekrellides ( Bq ). Üks bekrell = üks lagunemine sekundis. Vanem ühik kürii ( Ci )
Organismis neeldunud doosi mõõdetakse Gray'des Gamma-kiirguse intensiivsuse mõõtmiseks on kasutusel Röntgen. (vt. joonis) Radioaktiivsed tuumajäätmed 235 U tuuma lõhestumisel tekib suur hulk vaheprodukte, need on radioaktiivsed isotoobid massiarvuga vahemikus 95 137. Cesium-137 ja Strontsium- 90, On kõige ohtlikumad radioaktiivsed tuumajäätmed oma pikaajalise efekti tõttu. Neil on keskmise pikkusega poolestusajad, ca 30 aastat. Seega pole nad ohtlikud mitte ainult täna, vaid nende radioaktiivne lagunemine ja keskkonnaohtlikkus kestab sadu aastaid. Nii strontsium-90 kui ka tseesium-137 on ained, mis satuvad toiduahelate kaudu elusorganismidesse ja ladestuvad ning kontsentreeruvad seal. Radioaktiivne isotoop Jood-131, mis samuti tuumajaamades tekib, annab küll esialgu väga kõrge kiirgusdoosi, kuid tema 8-päevane poolestusaeg viib ta üsna kiiresti keskkonnast välja.
teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12
Näitaja peegeldab töötajate osalemist ettevõtte tegevuse tulemuslikkuse tõstmisel rakendatud näitajate arv - Vastuvõetud ettepanekute avalikustamine - Nende alusel tehtud muudatused ja eeliste tutvustamine - Preemiasüsteem ettepanekute autoritele Täiustumistempo mõõtmine Töötatud välja Art Schneidermani poolt - poolestusajamõõdik. Kasutamiseks tuleks: Määratleda protsessinäitajad, mida soovitakse parandada Määrata täiustusprotsesside poolestusajad Koostada indeks, mõõtmaks kui suur osa protsessidest liigub ettenähtud tempos paremuse poole Eesmärgiühtsus Viia töötajate ja allüksuste eesmärgid ning samuti tasustamis-ja tunnustussüsteemid vastavusse ettevõtte eesmärkidega Töötada välja näitajad koostöö tulemuslikkuse mõõtmiseks 1. Tulemuskaardi tutvustamine allüksuste juhtidele Luuakse üldine ettekujutus tasakaalus tulemuskaardist kui ühiste eesmärkide väljendamise vahendist
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
Kuna traceri hulk on teada, siis mõõtes radioaktiivsust, saab kalibratsioonigraafiku abil määrata analüüdi konstentratsiooni uuritavas materjalis. RIA on täpsem kui ELISA, kõrgema analüütilise tundlikkusega. RIAt kasutatakse ravimite ja metaboliitide, hormoonide, tuumormarkerite kvantitatiivseks määramiseks. RIA puhul on minimaalselt probleeme mittespetsiifiliste taustreaktsioonide või valepositiivsusega. Samas on RIA kasutamisel puudusteks isotoopide poolestusajad, pikk analüüside kogumisaeg, radiatsioonirisk, mitteautomatiseeritavus. RIA ei sobi üksikseerumi analüüsiks. Kiirtestid: Immunokromatograafial põhinevates kiirtestides kasutatakse suunatud vedelikuvoolu immuunkromatograafia ribal, seda inkubatsioonietapi asemel. Testid põhinevad kas sändvitš- või konkurentsiprintsiibil. Tulemus visualiseeritakse värviliste mikropartikkel-märgiste abil.
annaabi.ee 
