viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast
Bloomi sündroom Esmalt avastati ja kirjeldati New York' is 1954 aastal David Bloomi poolt. Haigus on seotud 15 -nenda kromosoomiga. Kromosoomid peavad poolduma, et neid oleks 2 tk. Bloomi sündroomi haigetel aga esineb tõrkeid pooldumise staadiumis, seega viieteistkümnes kromosson on defektiga ning selle tulemusena inimesed kellel Bloomi haigus, omavad kõrgemat sagedust kromosoomide purunemisel ja ümbergrupeerimisel. Geneetiline informatsioon on natuke mutanteerunud. Bloomi sündroomiga inimesed on normaalse intelligentsusega, kuigi 10% neist võivad olla vaimse puudega Üldiselt on Bloomi sündroom levinud juutite ja jaapanlaste seas
üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte
Protsessi käigus avastati tegelikult suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis läbis isegi 10-20 cm paksuse pliiplaadi, kiirguse osakesteks osutusid neutronid. Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need tungivad omakorda uutesse uraani tuumadesse jne protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. Kriitiline mass on väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon. Kui
1997 aastal avalikustati teade esimesest edukast primaatide kloonimisest. Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2 staadiumit, kuid on väga halvasti juhitav. Rakud viidi puhkestaadiumisse niiöelda näljutamise teel, mis tähendab, et neile ei antud toitaineid. Nii viidi kõik rakud ühesugusesse algolekusse. Pärast rakkude ühendamist väikese elektrisokiga ja toitmise taasalustamist võttis munarakk juhtimise tavarakult üle ning asus poolduma. Eraldati DNA 6 aastase lamba udararakkudest. Järgmisena eemaldati teisel lambal DNA ja asendati see doonorlamba DNA-ga. Seejärel implanteeriti saadud hübriidmunarakud kolmanda lamba emakasse, kes sünnitas Dolly, kes oli omakorda esimese lamba täielik bioloogiline koopia. Kloonimine on praktikas ülikeerukas, kuna Dolly loomisel eraldati ühtekokku 277 lambal udararakud ning siirdati 277 teise lamba munarakku, arenema hakkas ainult 29 munarakku,
läbinud munarakk liikuma munasarjast emaka poole 3) Kollakeha faas munarakk tõmmatakse toitainetest tühjaks ja eritatakse verega organismist välja Viljastamine e fertilisatsioon * toimub munajuhas ovulatsiooni ajal (u 14 päeva alates menstruatsiooni 1. päevast) Viljastumisel tungib spermi pea munarakku ja ühineb munaraku tuumaga, mille tagajärjel: 1) saadakse diploidne kromosoomistik 2) hakkab viljastatud munarakk paljunema e poolduma Esimene protsess, mis viljastunud munarakuga toimub on lõigustumine e segmentatsioon, millega tagatakse 1) organismi hulkraksus ; 2) tuuma tsütoplasmasuhete taastumine e tuuma muutumine väikeseks Lõigustumine võib olla sünkroone või A-sünkroone (inimesel) Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke (embrüoblast, rakumembraan) Tekivad 3 lootekesta: 1) väline e koorion 2) vesikest e amnion 3) allontois (- jääkained)
Nüüd tuleb tungida läbi munaraku välimise kihi, mida nimetatakse kiirpärijaks ja ka läbi järgmise kihi, läbipaistva vöötme. Läbi välimise kihi võib tungida mitu seemnerakku, kuid tavaliselt jõuab munarakku sisse vaid üks. Kui see juhtub, ühineb seemneraku peaosa munaraku tuumaga ning munarakk püstitab otsekohe enda umber keemilise barjääri, et takistada teisi seemnerakke endasse tungimast. Teekond emakasse 12-20 tundi pärast munaraku viljastumist hakkab moodustunud rakk poolduma, reprodutseerides samal ajal oma DNA-d. Pooldumine jätkub kiiresti ja selle ajal liigub rakkude kogum emaka poole, kus loode hakkab arenema. Lapse areng emakas 1. nädal: Ema Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase
elundeid. Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Epiteelkude kuulub ka näärmete ehitusse. Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise. Sidekude sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest.
inimese elu. 3. täiskasvanu organismi tüvirakud Täiskasvanud inimese kehas tagavad tüvirakud normaalse kasvu ja arengu ning osalevad haige, vigastatud või kulunud koe taastamises, kuid täiskasvanud organismi tüvirakud ei ole nii universaalsed kui loote omad. Täiskasvanu tüvirakud suudavad diferentseeruda vaid sellele koele omaseks rakutüübiks, kus need asuvad. Kui tüvirakud saavad signaali kudede mis tahes vigastuse või haiguse kohta, hakkavad need poolduma (üks tütarrakk jääb tüvirakuks, teine spetsialiseerub). Neist saavad kahjustatud koe rakud, mis taastavad sel moel organismi rivist välja löödud tasakaalu. Kui koe tüvirakud saavad otsa, saadetakse sinna lisaks erilisi luuüdi tüvirakke. Kõige paremini tuntakse luuüdi tüvirakke Luu sees olev üdi on täis tüvirakke, millest tekivad kõik vererakud. Verevähki haigestunud laste ega täiskasvanute puhul ei piisa alati üksnes medikamentidega (kemoteraapia, immunoteraapia) ravimisest
Molemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sugoot ja see siiratakse surrogaatemasse parast esmaseid loigustumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranaarmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "naljutati", et nad lopetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt voeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsutoplasmaga "uhineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sugoodid viidi lamba munajuhasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embruod loputati valja ja valiti siirdamiseks sobivad embruod, mis siirati surrogaatuttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embruot, millest sundis uks tall Dolly. Veise kloonimine: 1. Uhelt lehmalt voeti uheksa paeva vanune loode 2. Lootest eraldati rakud 3. Rakke kasvatati kultuuris 4. Teiselt lehmalt voeti munarakk 5. Munarakust eraldati tuum koos kromosoomidega 6
Neuron- annab erutust edasi, selleks on ta pikk ja tal on pikad jätked Leukotsüüt- kaitseb organismi. Leukoplaste on mitmete erinevate ülesannetega: osad toodavad antikehi kui samas osad teostavad fagotsütoosi, selle jaoks on neil kujunenud võime muuta oma keha kuju Sperm- viljastumine- selleks on tal palju mitokondreid, ise on väike ja kiire, valguniidist vibur annab võime kiiresti liikuda. Munarakk- viljastumine, tema ülesanne on hakata poolduma ja tekitada loode, selleks on ta suur ja palju varuaineid sisaldav. Erütrotsüüt- transportida hapniku kehas- selleks on ta võimalikult ,,tühi", hemoglobiin aitab hapniku siduda, pole väga paljusid organelle. Trombotsüüd- vere hüübimine- selleks on ta ehitus väga habras ja aitab tekitada fibriini 29.Tea mõisteid difusioon, eu- ja prokarüoot. Difusioon- gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama
s s s ,,massidefekt" m, mis ilmnes selles, et tuuma moodustavate osakeste massides summa on väiksem kui nende mass tuumana koos olles. Selgus aga, et E = m c 2 on kooskõlas selle tohutu energia vabanemisega tuuma jagunemisel. Energiat E nimetatakse seose energiaks, mida võime võtta samuti massina. 14 kriitiline mass, Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need tungivad omakorda uutesse uraani tuumadesse jne protsess kujuneb laviiniks, mida nimetatakse ahelreaktsiooniks: energia vabanemine on plahvatuslik. Tegelikkuses kujuneb protsess plahvatuseks, kui lõhustuva aine mass ületab kriitilise massi. Kriitiline mass on väikseim lõhustuva aine mass, mille puhul on võimalik iseeneslik aatomituumade lõhustumise ahelreaktsioon
39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uus toiteainete [c] jne.). See toimub ensüümide induktsiooni abil. Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Kui rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma, siis algab logaritmiline e. Eksponentsiaalne kasv. Kasvukõveral on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise faasi ajal kasvavad rakud maksimaalkiirusega, rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). See on see faas, mille juures määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega. Log-faas on lühike, kuna suletud kultuuris, kuhu toitaineid juurde ei lisata ja jääke ei eemaldata, hakkab
o Elusrakkude arv suureneb kiiresti eksponentsiaalses faasis, hakkab vähenema statsionaarses faasis. Surmafaasis on populatsioonis palju surnud rakke. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Kasvukõveral on selles faasis rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). Kasvu logaritmises faasis määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega. Log-faas on lühike, kuna suletud kultuuris hakkab toitainete kontsentratsiooni langus ja jääkainete kuhjumine kasvu limiteerima. Saabub kasvu aeglustumise faas (retardation).
Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid. Väljaspool elusat rakku kasv puudub. Puudub ka rakuline ehitus, mis tähendab seda, et nad pole võimelised kasvama ja poolduma ning neil puudub isiklik ainevahetussüsteem. Oma valkude sünteesil kasutab virus peremeesraku ribosoome. Viiruseid jagatakse kolme suurde rühma: 1. zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasiteeruvad viirused; 2. fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3. bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Kuna viirused paljunevad ainult elusas rakus (s.o teises organismis), on nende puhul tegu bioloogiliselt parasiitlike eluvormidega
Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti paljunemisvõimelisi rakke, mis luu murdumisel hakkavad poolduma ja neist saavad luud tekitavad rakud osteoblastid. Viimaste tegevusel kasvavad luuotsad kokku. Periostis on rohkesti veresooni, mis siit Volkmani kanalitesse suunduvad. Veel on periostis rohkelt tundenärvilõpmeid, mille kaudu valuärritusi vastu võetakse. 19 Toruluude diafüüside luuüdiõõned ja käsnolluse kavernid on täidetud luuüdiga. Noorte
Mõlemal juhul hakkab munarakk arenema nagu normaalne sügoot ning see siiratakse surrogaatemasse pärast esmaseid lõigus- tumisi. Kuidas saadi Dolly? 1. Lamba udaranäärmest eraldati rakud, mida kasvatati rakukultuurina katseklaasis 2. Rakkusid "näljutati", et nad lõpetaksid pooldumise. 3. Soikeseisundis rakkudelt võeti tuumad ja viidi munarakkudesse. 4. Munarakule anti elektriimpulss, mis aitas tuumal ja tsütoplasmaga "ühineda" ja aktiveeris raku ning see hakks uuesti poolduma 5. Saadud sügoodid viidi lamba munajuahasse, kus need arenesid moorula faasi. 6. Embrüod loputati välja ja valiti siirdamiseks sobivad embrüod, mis siirati surrogaat- uttedele. 7. 277-st munarakust saadi 29 siirdamiseks sobivat embrüot, millest sündis üks tall Dolly. Veise kloonimine lihtsustatult: 1. Ühelt lehmalt võeti üheksa päeva vanune loode 2. Lootest eraldati rakud 3. Rakke kasvatati kultuuris 4. Teiselt lehmalt võeti munarakk 5
3. Konkurents teiste mikroobidega 4. Ärasöömine algloomade poolt Kasvukõver- lag-faas, log-faas (eksponentsiaalne faas), statsionaarne faas, surmafaas. Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uued toitained jne.). Rakud suurenevad, kuid esialgu ei pooldu. Rakud sünteesivad ribosoome ja uusi mRNAsid. Rakkude RNA hulk lag-faasis suureneb 8-12 korda. Log e. eksponentsiaalne faas on kasvufaas, kus rakud hakkavad kiiresti ühtlase kiirusega poolduma. Selles kasvufaasis on rakkude arvu logaritmi ja aja vahel võrdeline sõltuvus. Logaritmilise kasvufaasi rakud on ühtlase suurusega ja koostiselt ühesugused (standardsed rakud). Kasvu logaritmises faasis määratakse maksimaalset kasvukiirust ja generatsooniaega. Log-faas on lühike, kuna suletud kultuuris hakkab toitainete kontsentratsiooni langus ja jääkainete kuhjumine kasvu limiteerima. Mikroobe on võimalik pikka aega hoida
annaabi.ee 
