Tiheduse valem =m/V=m=*V Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250ml), mõõtesilindrid (10ml, 100ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml, 20ml), klaaspulk Kaustatud ained: kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (FF). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Arvutati, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml 2,2% HCl lahust. Mõõtesilindriga mõõdeti 250ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisati tõmbe all väiksese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb suleti korgiga ja lahus segati tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest tehti viiekordne lahjendus, milleks pipeteeriti destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisati kriipsuni, suleti korgiga ning loksutati intensiivselt. Pipetid ja bürett
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega).
VNaOH = (12,07ml+12,09ml+11,98ml)/3 = 12,04667ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahuse mass: mlahus = 1,0093 g/ml · 100 ml = 100,93g Soolhappe mass: mHCl = (2,2% · 100,93g)/100% = 2,22g Konts. soolhappe lahuse mass: 2,22 g 100% mkonts.HCl = = 6,167 g 36% Vaja võtta konts. soolhapet: 6,167 g Vkonts . HCl = = 5,23ml 1,179 g / ml Vaja võtta vett: Vvesi = 100ml - 5,2ml = 94,8ml 0,1004 M 12,04667 ml CM(HCl) = 5 = 5 0,121M = 0,605 10ml Teoreetiline: M(HCl) = 36,45 g/mol m(HCl) = 2,22 g n = m/M = 0,0609 mol CM(HCl) = n/Vlahus = 0,0609mol/0,1L = 0,609M Suhteline viga: C (teoreetiline) - C M (leitud ) 0,609M - 0,605M % = M 100% = 100% = 0,66% C M (teoreetiline) 0,609 M
Kasutatud arvutusvalemeid: Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: , kus VNaOH- NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) CMNaOH- NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl- HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht) Lahustunud aine massi leidmine: maine= Vlahus· CM · Maine , kus CM - gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 Maine-aine molaarmass (g/mol) Lahuse tiheduse leidmine- kust omakorda saab tuletada lahuse massi (g): m lahus lahus mlahus lahus ( g / cm 3 ) Vlahus (ml ) Vlahus Kasutatud mõõtmeseadmed, töövahendid ja kemikaalid: 250 ml koonilised kolvid, mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), 100 ml mõõtekolb, bürett, 10 ml ja 20 ml pipetid, klaaspulk. Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus, täpse
omadustele sarnased. Omadusi määrab molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsed e siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed ( peamiselt kovalentsed) aatomite vahel, mis hoiavad molekule koos : O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) ja C=O, kaksik-ja kolmiksidemed ( tugevad). 2. sekundaarsed ( nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali kohesioonitugevust, lahustuvust, viskoossust, pindpinevust, segunevust, sulamistemp, jäikust jt. omadusi - need on näiteks H-sidemed, van der Waalsi e dispersioonijõud ( jms), mis lagunevad kergesti polümeeride töötlemistemperatuuridel ja võimaldavad neid sisaldavate ( kovalentselt ristsildamata) materjalide korduvat sulatöötlemist. Intermolekulaarsete sidemete ( siduvad jõud polümeeris) tähtsus ruumiliste polümeeride puhul on väike ( ahel on sisemiselt tugev)
ρkonts = 1,179g/cm3 1) Valmistava lahuse tihedus (valem 1.17): C % 2 C %1 C % C %1 1 2 1 1,94 1,74 1,8 1,74 lahus 1,007 1,008 1,007 0,2 0,06 lahus 1,007 0,001 lahus 1,0073 g / cm 3 2) Valmistatava lahuse mass: mlahus Vlahus lahus 100ml 1,0073g / ml 100,73 g 3) Aine mass valmistatavas lahuses: mHCl mlahus C % 100,73 0,018 1,81g 4) Konts. lahuse mass, mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks: mHCl 1,81 mlahuskonts 5,037 g C % konts 0,360 5) Konts. lahuse maht, mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks: m 5,037 g Vlahuskonts lahuskonts 4,27 ml
Arvutan vajaminevate vee ja happe kogused: Massprotsent: 3% Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Valmistatava lahuse tihedus 1,0132 g/cm3 Valmistatava lahuse maht 100 ml Konts. 36% On vaja hapet 7,16 ml On vaja vett V(92,84 ml 2.Mõõdan 250ml koonilisse kolbi 92,84 ml vett ja 7,16 ml , segan lahust. 3.Teen saadud soolhappelahusest viiekordne lahjendus. Pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust. 4.Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10ml 5x lahendusega lahust ja lisan 2-3 tilka fenoolftaleiini. 5.Täidan bürett nullini lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega 6.Kordan tehet 5 korda, et saavutada suuremat täpsust. Katesetetulemused: =19 ml; =21,7; =19,5; =17,8; =16,2 Arvutuste jaoks kasutan viimast tulemust (=16,2 ml=), kuna juhendaja järgi see vastab kõige rohkem tõele. 7
Töö nr 3. Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Katseandmete alusel arvutatakse lahustatud aine molaarmass, lähtudes Raoult`i II seadusest (vt. võrrand 5). Tk = K k Cm (10) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (lahusti vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon g × 1000 Cm = M ×G (11) kus g lahustunud aine mass, g M lahustunud aine molaarmass, g/mol
Kõige pealt arvutasin, kui palju on vaja võtta konsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 1,7%) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvuse lahuse protsendilisusest vaatasin tabelist. Arvutades kasutasin vajadusel lineaarset interpoleerimist. Teada on, et: Valmistatava lahuse protsent on 1,7% Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 % Valmistatava lahuse tihedus on1,0068g/cm3 Lahuse ruumala 100ml a.) HCl mass lahuses C% m HCl = Vlahus * 2 lahus * 100% mHCl=100ml*1,0068g/cm3*0,017%=1,711g b.) Konsentreeritud happe maht C% m aine = V HCl * lahus * 100% 1,711g V HCl = = 4,03ml 1,179 g / cm 3 * 0,36% c.) Vee maht 100ml-4,03ml=95,97ml d
Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahjuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiirimisega. Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus /tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilises kolvid (250ml), mõõtelsilindrid (10 ml, 100ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10 ml, 20ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad On vaja valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 2%) HCl lahust. Teada on, et: Valmistatava lahuse protsent on 2% Valmistava lahuse molaarsus 0,5530 M Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 4,75 mL Vaja on võtta vett 95,2 mL Valmistava lahuse tihedus on 1,0083 g/ cm3 HCl mass lahuses on 2,02 g · Leian valmistava lahuse molaarsuse: · Leian lahjendatud HCl lahuse massi · HCl mass lahuses · Leian konts
TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. 1. Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahus
loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisada kriipsuni, suleda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määrata tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeerida 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida, kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed. Valmistatava lahuse massiprotsent: 1,5%
LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm 3 (ühes liitris) lahuses. Lahustunud aine massi saab leida Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete mooli
a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b. Keskmine/üks molaarmass c. Kõrgmolekulaarne ühend/segu makromolekul d. Molaarmassiline jaotus/molekulide üks suurus 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PVAC emulsioon b
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
