Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal
vitraazide värvikuse araablastelt, mis muutis ehitised veelgi väljapaistvamaks. Idaslaavlased liikusid põhja- ja kirdesuunas.Nad asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele.Algselt olid nad väga sõjakad, kuid hiljem jäi neist enamik siiski jõgede äärde elama, sest seal oli neil võimalik tegeleda kauplemisega ja sellega elatist teenida.Nii tekkisid veeäärsed linnad, nagu Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Kiiev, Polotsk jt. Nende linnade tähtsus aina suurenes, sest asulatesse koondus ka viikingeid, soomeugrilasi, baltlasi. Nad arendasid Euroopas kultuuri, tegeledes lõunapoolsetel aladel aktiivselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Novgorodimaal tegeldi rohkem kaubanduse ja käsitööga, mis hoidis sealset kaubandustaset kõrgel. Ivansioonide ajastul oli Euroopas eri rahvusi palju. Tol hetkel peeti võõraid ohtlikeks, mida
Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000-
linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Lembitu pani põlema Pihkva linnuse Venelased piirasid sisse Varbola linnuse Eesti ja Läti aladel katk o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine
5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi. Veneedid liikusid läände ja hõivasid mõningaid alasid Saksamaa idaosas. Idaslaavlased Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikku varased linnad- vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Peamised tegevusalad olid käsitöö ja kaubandus. Vana-Vene riigi teke Vana-Vene riigi tekke kohta on kujunenud 2 teooriat, millest üht nim normannistlikuks ja antinormannistlikuks. Esimese teooria pooldajad on väitnud, et vana_vene riigi lõid viikingid. Teise teooria pooldajad väidavad aga, et russid, keda seostatakse idaslaavi hõimuga, olevatki andnud nime kogu Vene riigile ja rahvale. Kuid üha enam on ajaloolasi tunnistanud viikingite osatähtsust vene riigi loomises.
· Slaavi hõimud väga sõjakad. Tegid sõjakäike Bütsantsi ja asustasid yhe osa sellest sklaviinid. Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke
Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad
Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta.
printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg
Ühiskondlik korraldus põhines lääninduslikel alustel : aadlike läänivanne, feodalismi rüütlikultuur, paavsti absoluutne autoriteet vaimulikul alal, kaupmeeste gildid ja kästitööliste tsunftid, linnade liidud ja õigusteta talupoeg. Aadliseisus, algselt sõjalist võimu ja teatavat organiseerimivõimet omanud kiht, saavutas ühiskonnas määrava positsiooni ja säilitas 900 aasta kestel. Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a. Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks. 1158.a. sai Lüübekist tähtis kaubanduslik keskus Läänemere ruumis. Liitlaseks ja saksa kaubanduse tugipunktiks oli Visby linn Gotlandil. Lundi piiskop nimetas 1169.a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud. Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile. 1177.a. nim
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel)
vasta tõele. Pm ristimise vastuvõtmine on vabatahlik samm, küll aga legitiimne jõu kasutamine usutaganejate vastu - apostaatide sundimiseks on jõu kasutamine legitiimne. Meinhard saatis oma saadiku Rooma nõusoleku saamiseks, saigi, aga enne suri ära, kui see ristiretk sai alata. 13. saj alguseks ei ole näha Vene ülemvõimu Eestis, küll oli see mingites leebetes vormides olemas Väina ääres ja Latgalites. Järkjärgult see ülemvõim kukub kokku, Polotsk ei suuda oma ülevõimu jätkata - sisemiselt tollel ajal väga nõrk ja läheb Leedu kontrolli alla. Vene vürstid ometigi on segatud ka sõdadesse Eestis, aga nad teevad seda mitte alati sellel eesmärgiga, et Eestit oma kontrolli alla saada. On perioode kus Pihkva vürstid ja Riia kirik tegutsevad liitlastena. Pihkva vürst oli mõnda aega Riias teenistused ja praegune Läti linn Volmer on tõenäolised saanud oma nime vürst Volodimiri järgi
annaabi.ee 
