KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c
KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c
· Tempo on umbes sama kiire kui polka · Räägivad armastusest, kodumaast või loodusest · https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc CORRIDO · Populaarne luule vormis muusikastiil · Räägivad tihti vanadest legendidest · ½ või ¾ taktimõõdust · https://www.youtube.com/watch?v=8mgHJh8WahE MARIACHI · Ansambel mis koosneb kitarrist, vihueelast (kitarritaoline keelpill), guitarronist (suur mehhiko kitarr), viiulitest ja trompetitest · Esitavad Rancherat, Corridot, polkat ja teisi muusika liike · Ansambel koosneb viiest või enamast liikmest kes kannavad charro kostüüme · https://www.youtube.com/watch?v=h9KQbbheFcM VIHUEELA MARIACHI BÄND MEHHIKO RAHVATANTS · Juured ulatuvad Aafrikasse ja Euroopasse · Kindlam stiil kujunes välja 1750. aastatel ja seda tantsis ühiskonna madalam klass · Iseseisvus sõja ajal kasvas tantsu populaarsus · Tantsitakse pikkadest seelikutes · Mehhikos on tuntud ka rituaalsed tantsud (mõned ulatuvad isegi
· ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? ·a. Joosep · b. Pitsu ·c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? · a. viiuli · b. maakera · c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? · a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... · b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi... · c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? · a. polkat · b. masurkat · c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? · a. saapamäärdega · B. hambapastaga · c. munalakiga · d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? · a. laterna · b. köstri pildi · c. Kiire saapad · d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? · a. pikali heitma · b. silmad kinni panema · c. midagi soovima VIII
I. Tootsi koera nimi? • a. Joosep • b. Pitsu • c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? • a. laterna • b. köstri pildi • c. Kiire saapad • d. silgud VII. Mida peab tegema, kui täht langeb? • a. pikali heitma • b. silmad kinni panema • c. midagi soovima VIII
2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja meeste temaatika aktuaalsed sündmused värsiread koonduvad salmidesse lõppriim kaasaegne keel repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat) skandeerimist ei tehta Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne) liigitus: tantsulaulud, laulumängud sõja ja nekrutilaulud vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad:
Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all mudilaskoori, lastekoori ja ka segakoori koosseisus ning osalenud rahvamuusikapeol, kus mängisin väike kannelt. Mõlemad sündmused on jätnud mulle kustumatu mulje. Päevad läbi proove palava või vihmase ilmaga korvavad kõik selle imelise tunde, kui sa saad laulda laulukaare all koos võõrastega või mängida tantsumuusikat rahvale. Lavalt on tore vaadata publikut, kes tantsivad polkat kaasa ja naudivad kogu südamest ning laulukaare all lauldes ümbritsetuna võõrastest inimestest, kes samal ajal tunduvad kui sõbrad, on väga võimas tunne. Laulupidu aitas kaasa eestlastel iseseisvaks rahvaks kujuneda ja andis neile tuge rasketel aegadel. See on jätnud jälje eest rahva ajalukku ning on suure tähendusega. Laulupidude populaarsus on kasvanud aegamööda ja on suurenenud 40 korda. Loodan, et laulupidude traditsioon säilib veel pikka aega.
löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska. See on ¾ taktimõõdus aeglane paaristants. Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat. Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest
austerlased pigem õrna fantaasiamaailma, kus mahlaka kankaani (kabaree tants) asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uus Viini operett, loojad Ferenc Lehar, Imre Kalman, milles on ühendatud nii prantsuse kui viini opereti iseloomulikumad tunnused. Johann Strauss noorem (sünd 25. oktoober 1825. a surm 3. juuni 1899.a) oli Austria helilooja, kes kirjutas enam kui 500 valssi, polkat, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat, samuti operette ja ballette. Teda tunti ja teatakse siiani kui valsikuningat. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Jacques Offenbach (sünninimi Jakob Offenbach; sünd 20. juunil 1819. a Köln surm 5. oktoober 1880
lõpetas lõpuüllatus nt anti panti ehk ringi sees olija vahetus nt mäng ,,Kes aias". Dramaatilise tegevusega ringmäng liikutuste kaudu anti edasi laulu sisu, sageli oli esindatud kosja- ja armastusteema. Meeleolu pigem naljatlev. Vahetantsuga ringmäng laulu saatel ringjoonel kõndimine vaheldus tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulude vahel olid eraldi tantsuviisidega osad, kus tantsiti nt labajalavalssi, polkat, reinlenderit. 20. sajandi algul olid levinud ringmängud nagu ,,Mu isamaa armas", ,,Üks jahimees läks metsa". Vahelaule, mis kõlasid vahetantsude saateks sai kasutada mitmetes ringmängudes. Laulumängud: ,,Laevamäng" (regivärsiline laulumäng Kolga Jaanist) ,,Siimani seele" (uuem laulumäng) ,,Mäe otsas kaljulossis" (vahetantsuga ringmäng Saaremaalt Valjalast)
Orkester saavutas lühikese ajaga tohutu mrnu. Tantsuõhtutele pea võimatu pileteid saada. Noor strauss liikus kiiresti ülemaailmse kuulsuse poole. Orkester esines kõikjal euroopas, hiljem põhjaameerikas. Ise oli 1. viiul, dirigent, helilooja, arranzeerija, konfrausiee (õhtujuht). Uued meloodiad valmisid erakordse kergusega. Tööind ei raugenud. Suri kuulsuse tipul. 1825-1899 Muusikat kirjutas elu lõpuni 168 valssi 73 kadrilli 31 galoppi 31 masurkat 7 polkat 43 marssi 9 operetti: Viini veri Lood viini metsadest Kevadhääled Mustlasparun Mustlasprintsess Muusika Page 5 Hector Berlioz 10. detsember 2009. a. 7:52 1803-1869 Tulevane suurmuusik sündis arsti peres väikeses prantsuse linnas Jsere(?) jõe orus. Vanemate sooviks oli, et poeg saavutaks isa auväärse elukutse. Kuid hctoris helises sisemine muusika. Isa kinkis flöödi, mida poiss usinalt harjutama asus
Tema akvarellid pole pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju, kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend. K. Burmani akvarellitöö K. Burmani disainitud ehitis Arhitektuur ENSV ajal Sündinud Siberis Tomski oblastis metsasteppi rajatud väljarännanud eestlaste külas, tuli Karl Tihasel üle elada perekonnale osaks langenud karmid repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving. Lapsepõlv möödus vanaisa ja
poolt. Õhtuks aeti küüt jälle kokku ja toimus edasiminemine. Öös oli palju ilusaid värve ja peagi taibati, et need sähvatavad värvid tulid nende soomusrongidelt. Peagi jõuti Valgutasse. Seal oli üks mõis, kus mehed said puhata. Käsper oli kooli parim klaverimängija ja nüüd oli ta leidnu klaveri millel mängis. Ahas oli kunagi viiuli tunde võtnud. Peagi leiti ka mõned naised ja Käsper mängis muudkui polkat. Kui pataljoniülem tuppa tuli ja edasi käskis liikuda peatus pidu koheselt. Liiguti edasi ja Käsperi rühm pidi kiriku juurde valvesse minema. Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu
muusika harjutas) Muusikaväljendust kandvad variatsioonid nt:helikõrgus, dünaamika-esitusel ei ole kuueteistkümnendikud kunagi päris samad. Neid uuris põhjalikult Frieberg. 1)juhslikud;2)reeglitest tingitud(generatiivsed, emotsioonide väljendamisega seotud, liikumisega seotud)-Kõrgemaid noote intoneeritakse kõrgemalt, madalamaid madalamalt. Rõhud võivad muusikat tundmatuseni muuta. Leinamuusikat mängitakse seotult, polkat katkestustega. Neid reegleid saab erinevatmoodi kombineerida. Headel muusikutel on kõrvalekalded eriti silmapaistvad. Suure kajavusega ruumis on kasulik olla seina lähedal, siis tuleb heli kiire peegeldus. Züriil oleneb palju ka tujust ning stiliseeritusest. Tuttavaid hinnatakse paremini või siis palju halvemini. Oluline on hästi alustada, sest esmamulje kipub püsima jääma. Haloefekt-hindaja paneb ülemääraselt tähele vaid mingit esituse üht aspekti
poolt. Õhtuks aeti küüt jälle kokku ja toimus edasiminemine. Öös oli palju ilusaid värve ja peagi taibati, et need sähvatavad värvid tulid nende soomusrongidelt. Peagi jõuti Valgutasse. Seal oli üks mõis, kus mehed said puhata. Käsper oli kooli parim klaverimängija ja nüüd oli ta leidnu klaveri millel mängis. Ahas oli kunagi viiuli tunde võtnud. Peagi leiti ka mõned naised ja Käsper mängis muudkui polkat. Kui pataljoniülem tuppa tuli ja edasi käskis liikuda peatus pidu koheselt. Liiguti edasi ja Käsperi rühm pidi kiriku juurde valvesse minema. Seal ei olnud vaenlasi ja seal oli julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu
mõjutused. 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured Termin mustlasmuusika viitab selgelt mustlaste oma rahvamuusikale. Laiemas mõttes on sellest saanud aga üldine termin muusikale, mida loovad ja esitavad mustlased. Pole olemas ühte kindlat muusikastiili või -zanrit, mis oleks omane vaid mustlastele. Siiski leidub muusikat, mida mustlased peavad omaks. See aga erineb piirkonniti, näiteks peavad Ungari mustlased enda omaks tsaardasi ehk kõrtsitantsu, polkat ja valssi, mis moodustavad nende repertuaarist suure osa. (The New Grove...1980c: 864) Mustlaste pidev rändamine on mõjutanud tugevalt nende muusikat. Mustlasmuusikud justkui imavad endasse erinevate maade muusikat, kus nad parasjagu elavad, ja teevad neist oma. (World Music: the Rough Guide...1999: 146) Seetõttu on mustlasmuusika erinevates piirkondades erinev, on ju selgesti mõistetav, et muusikud, kes elavad Venemaal, on rohkem
reast välja lüüa ei lase. Isegi imelik, kuidas ta siin, meie labajala valtsi ja “Tõmba Jüri” harrastajate seas viie lühikese aasta jooksul sarnast suurt poolehoidu on leidnud, et Tallinnas näit. vanu tantse enam pea sugugi ei pooldata, veel harvem neid tantsitakse”. Lausa prohvetlikuna tundub siin artikli autori ettenägelikkus: “Läheb kaua aega, ennem kui maapidudel fokstrott poolehoidu hakkab leidma. Seni tõmmatakse aga “matsi-polkat”, nii et põrand mürtsub...” 69 . Nagu meenutab V. Ojakäär, mängiti veel 1939. aastal Pärnus tantsu- pidudel jooksupolkat, krakovjakki ja vengerkat (Ojakäär 2000: 122) 70 . 65 Rahvaleht 1926, 09.03, artikli autor teadmata. 66 Bernhard René Leer (esines koos abikaasaga ka kabareetantsupaarina Marcelle & René), kohviku Marcelle omanik, kes ka kohviku oma abikaasa järgi “Marcelle’iks” nimetas (Ojakäär 2000: 87). 67 Kuulus inglise tantsuõpetaja, 1922
annaabi.ee 
