Loodusseisund "Kõigi sõda kõigi vastu"(Hobbes) Loodusseisundis riiki ei ole olemas ja arvatavasti sellega seoses valitseks maailmas täielik kaos. See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse ...
iseenesest jätnud soovida, nad on ise kasutanud ebavõrdset austust teiste inimeste vastu. Leidub palju lahendamata probleeme ja igas valitsemise vormis on vigu, kuid ei saa väita et mõni valitsemise vorm oleks parem kui teine. Praeguses maailmas valitseb üldiselt demokraatia ning ju siis ongi just DEMOKRAATIA see mis praegusel ajal ja maailmas on kõige õige. Ehkki leidub tõepäraseid ja mitte nii tõepäraseid fakte erinevate valitsemisevormide suhtes ei saa poliitikafilosoofias olla mingit viimast sõna. 1) Mis mõttes ei tea me enam milline on loomulik inimene? 2) Miks ei saaks me liiklusseadust ära kaotada? Siiski jääks ju mingisugune reeglistik! 3) Kas sinu meelest peaks meil olema mitme-häälega demokraatia vorm?
võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele vastuväidetega toimetulemine tulemuste kokkuvõtmine Kui loodusteaduslikes kirjatöödes kasutatakse sageli argumentidena vaatluste ja katsete tulemusi (induktiivne argumentatsioon), siis filosoofias tegeldakse abstraktsete üldmõistetega (deduktiivne argumentatsioon). See ei tähenda, et filosoofiline arutlus peab olema alati eluvõõras - näiteks kui moraali- ja poliitikafilosoofias kaalutakse erinevate, sageli vastandlike normide õigustamist, võib argumendina arvesse võtta ühe või teise normi rakendamise tõenäolised tagajärjed praktikas. Järgnevalt vaatleme eraldi lehekülgedel filosoofiaesse kõige olulisemaid sisulisi nõudeid: Tuleb midagi väita Väiteid tuleb põhjendada
Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta konkreetsete küsimuste üle, vaid nende ülesanne on luua valitsus - või visata see välja. 7 - VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ja poliitikafilosoofias - vt.küs. 2 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Küsimuseks on, mil määral võib riik sekkuda indiviidi eraellu, mil määral teda piirata. 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ... Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega miski selle tegemist ei takista. 4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat
loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt 1) Kuidas mõõta vabdust? hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, 2) Mis on vabadus? rahuldav kunsti definitsioon..
vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada? 3) Esteetikas Tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus Ent kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus ,(b) tööde teema/ainestik (valitseja tahe), (c) žanrireeglid ning (d) leidub suurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras 4) Poliitikafilosoofias “puutumatuse ala” Kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma – palju talle õigusega kuulub? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimeste ellu ning keelata neid toimimast nii, nagu nad soovivad, või sundida neid tegutsema oma soovide vastu? 2
Platoni kirjeldatud valitsemisviisi võiks nimetada sophokraatiaks, ekspertokraatiaks, tarkade valitsuseks. See on laialt levinud tõlgenduse järgi esimene tehnokraatia, s.t faktiteadmistele, vahendikompetentsile põhineva võimu- ja valitsemise kontseptsioon, läänemaailmas. Ometi on siin peidus tänapäevani sügav filosoofiline problemaatika: faktiteadmine ja väärtus, valdamis- ja orietatsioonilise teadmise suhestamine, vahendikompetents ja eesmärgikompetents, ekspert ja poliitik; poliitikafilosoofias on nende dialektiliste polaarsuste analüüs ja seostamine olemuslik. Ons niimoodi üldse võimalik, et ekspertvalitsejal on soovi, suutlikkust ja õigust ,,teha kõiki inimesi viimaste oma soovist sõltumatult õnnelikuks?" Platoni filosoof-valitsejate kompetents paistab sisaldavat mõlemat nii teadmist faktidest kui teadmist väärtustest. Ideede kui nähtuste olemuse teadmine varustab valitsejad faktiteadmistega. Aga ideede kui täiuslikkuse kehastuse, ideaali, tundmine annab võimaluse
- Moraaliomadused KAASUVAD kirjeldavatele omadustele - KAASUMINE: mistahes kaks täielikult määratletud olukorda, mis erinevad mõne moraaliomaduse poolest, erinevad ka mõne kirjeldava omaduse poolest. 10.loeng VABADUS Vabaduse probleem esineb erinevates filosoofiavaldkondades: - Metafüüsikas – tahtevabadusega seotud küsimused - Eetikas – vabaduse ja vastutuse vahekord - Esteetikas – tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus - Poliitikafilosoofias – nn puutumatuse ala küsimused: mil määral saab isik ühiskonnas toimida ilma piirangute ja hukkamõistuta? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimese ellu, keelata ja sundida? Vabaduse filosoofia põhiküsimused I Mis on vabadus? Immanuel Kantilt pärineb eristus negatiivse ja positiivse vabaduse vahel: - Negatiivne vabadus: vabadus on kitsenduste puudumine. Oled negatiivses mõttes vaba, kui keegi ei sunni ega takista sind.
vahekord- kui eeldame et vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determisnism on ühtesobimatu moraalse vastutusega <, kuidas saame moraalselt vastutada kui kõik on ettemääratud või kas on siis lood paremad, kui kõik on juhuslik,kas saaksime siis moraalselt vastutada *esteetikas- tsensuur, loominguline vabadus-kas ja milline tsensuur on õigustatud, kas loominguline vabadus on hea kunsti eeltingimus, kas kunsti hindamise standardid sobivad kunstilise vabadusega kokku *poliitikafilosoofias- „puutumatuse ala“-kui palju vabadust peab/võib riik indiviididele andma, et sellele ei eelneks piiranguid või järgneks moraalset hukkamõistu 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3. „Negatiivne vabadus“ tähendab …
teadmisi füüsilise maailma kohta, sest su uskumused oleksid tekitatud arvuti poolt, mis ei ole usaldusväärne meetod. 8. LOENG: VABADUS Metafüüsikas: Tahtevabadusega seotud küsimused: Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? Eetikas: Eelkõige vabaduse ja vastutuse vahekord: Kas ma saan moraalselt vastutada, kui vaba tahe puudub? Esteetikas: Loominguline vabadus: Kas kunstnik peab hea ja suure kunsti loomiseks olema“täielikult vaba”? Poliitikafilosoofias : Nn “puutumatuse ala” küsimused: Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu? Filosoofilised probleemid seoses vabadusega: Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabadus? Mis on vabaduse piirajad? Kes/mis on vabaduse subjekt? Vabadus poliitikafilosoofia probleemina: Kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu
puudub)? Kas moraalselt väärale teole sundimine,võtab teo tegijalt (igasuguse) moraalsevastutuse? Kas inimese enese moraalsed veendumused saavad piirata tema vabadust? 3) Esteetikas - Loominguline vabadus: Kaskunstnik peab hea ja suure kunsti loomiseks olema"täielikult vaba"? NB! Kunstnike on alati piiranud (a) materjalide kättesaadavus,(b) tööde ainestik (valitseja tahe), (c) zanrireeglid ning (d) leidubsuurt kunsti, mis on loodud räige tsensuuri olukorras(Shusterman 1984) 4) Poliitikafilosoofias : Nn "puutumatuse ala" küsimused: a) Mil määral on isikul võimalus ühiskonnastoimida, ilma et sellele tegevusele eelnekspiiranguid või järgneks moraalset võilegaalset hukkamõistu? b) Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu ning keelata neid toimimast nii, nagunad soovivad, või sundida neid tegutsemaoma soovide vastu? 160. VABADUSE MÄÄRATLUS Mis on vabadus? On tavaks saanud eristada: Negatiivse vabaduse mõistet: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms)puudumine
annaabi.ee 
