Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhikooli füüsika valemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojushulk, raskuskirendus, raskusjõud, teepikkus, erisoojus, algtemperatuur, lõpptemperatuur, sulamissoojus, aurustumissoojus, voolutugevus1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd.
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg)
6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T 8.soojusülekanne Q= cm ( t - t ) 1 2 soojushulk(J)=erisoojus( J ) mass ( kahe temp. muut) Kg C 9.aregaatoleku muutused sulamine Q= m soojushulk= aine sulamissoojus (keha)mass aurustumine/ kondenseerumine Q= L m soojushulk= aurustumissoojus aine mass 10. elektrivoolu toimed q = lt laeng, mis läbib juhi ristlõiget= voolutugevus aeg, mille jooksul läbib R = q l Juhi takistus = juhi aine eritakistus ( juhi pikkus ) S juhi ristlõike pindala U= IR Pinge juhi otstel = voolutugevus juhi takistus 11
Füüsikaline suurus Tähis Valem Ühik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusjõud F F = m*g N üleslükkejõud F=g*V (r - roo) raskuskirendus g N/kg , m/s2 rõhk P, p P=F/S Pa p = *g*h (r - roo) pindala S m2 kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l m töö A A=
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi
Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1) SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena
p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter. Kehade liikumine: * Mehaaniline liikumine on keha asukohe muutmine teiste kehade suhtes. * Keha kiirus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus = teepikkus / aeg * Kiiruse tähis on v, teepikkuse tähis s ja aja tähis t. v=s/t * Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus ei muutu. * Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2
Raskuskiirendus g m/s2 Samba kõrgus h m Seos võnkeperioodi ja sageduse vahel Sagedus f Hz F=1/T Periood T s Laengute korrapärane liikumine juhis Voolutugevus I A Elektrilaeng q C I=q/t Aeg t s Elektrivool vooluringi osas(Ohm'i seadus) Voolutugevus I A Pinge U V I=U/R
elektriline pinge U U= 1V voltmeeter mis võrdub laengute ümberpaigutuseks q tehtud töö ja laengu suhtega. l Takistus on juhiomadus. takistus R R= ρ 1 ῺῺ S Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab raskusjõud ehk Fr Fr= mg enda poole kõiki kehasid. gravitatsioonijõud Füüsikaline suurus, mis näitab keha võimet energia E teha tööd Fookuskaugus on lõik läätse optilise
Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Vedeliku samba Rõhk P N/m2=Pa raskusest Tihedus Kg/m2 P=gh põhjustatud Raskuskiirendu g m/s² s rõhumine Samba kõrgus h m vedelikus ELEKTER Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Laengute Voolutugevus I A liikumine juhis Elektrilaeng q C I=q/t Aeg t s Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Voolutugevus I A Ohmi seadus Pinge U V R=U/I Takistus R
=m:V v=s:t = A 1 : A2 3 tihedus (g/cm ) v kiirus (km/h, m/s) kasutegur (%) m mass (g, kg) s teepikkus (km, m) A1 kasulik V ruumala (cm3, m3) t aeg (h, s) A2 kogu A = Fs N =A: t F= mg p=F:S A töö (J) N võimsus (W) F jõud (N) p rõhk (Pa) F jõud (N) A töö (J) m mass (g) F jõud (N) s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega.
SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus. Kulgliikumise keerukam mudel mitteühtlane sirgjooneline liikumine. Keskmine kiirus. Hetkkiirus
= (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20. HOOKE'I SEADUS Fe N Fe= k x L k - keha jäikus (n/m) L - pikkuse muut (m) 21. VOOLUTUGEVUS I A I= q / t q- laeng , t-aeg (s) 22. PINGE U V(volt) U=A/q A- töö (J) 23. OHMI SEADUS I A I=U / R U- pinge , R-takistus ( ) - ohmides 24. ERITAKISTUS (roo) x mm²/m = (R x S) / L
tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f) 1
Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus KEHA VASTASTIKMÕJU · Mass on kehale mõjuv jõud, massi ühik on (kg). · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s. · Rõhk on pinnaühikule mõjuv jõud. · Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõud on gravitatsioonijõud. Fr = mg, milles Fr raskusjõud (N) m keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s) · Elastusjõud tekib keha kuju muutumisel kehas, elastusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Fe = kl ,milles k jäikus (N/m) Fe elastusjõud (N)
Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur η-% Soojushulk Q = cm(t2-t1) E - koguenergia E-J Soojushulk sulamisel Q = Lm Ep - pot. energia Ep - J Soojushulk keemisel Q = λm Ek - kin. energia Ek - J Voolutugevus I = q/t Q - soojushulk Q-J Pinge U = A/q c - erisoojus c - J/kg°C Takistus R= ρ l/S L - keemissoojus L - J/kg Ohmi seadus I = U/R λ - sulamissoojus λ - J/kg Voolutugevus I=I1=I2 t2 - lõpptemp t2 - °C jadaühendusel t1 - algtemp t1 - °C Pinge U=U1+U2 I - voolutugevus I-A
Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö
SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid. KONVEKTSIOON soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q soojushulk 1J c aine erisoojus 1 J kg oC m aine mass 1 kg Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline
Valemid Kiirus v=s/t v kiirus (m/s) s teepikkus (m) t aeg (s) Kiirendus a=v-v0/t t aeg (s) v lõppkiirus (m/s) v0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s2) Kiirendus a=F/m F jõud (N) m mass (kg) Raskusjõud F=m*g F jõud (N) m mass (kg) g raskuskiirendus 10 N/kg Töö A=F*s A töö (J) F jõud (N) s teepikkus (m)
A - töö Temperatuuri muutmiseks vajalik töö ja soojusenergia 5 T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant m osakese mass v osakese kiiruse suurus n osakeste arv mingis ruumiosas II v osakeste ruutkeskmine kiirus T temperatuuri muut A - töö Akesk keskmine töö ühe osakese kohta N osakeste arv kehas mkesk osakese keskmine mass E energia muut Q soojushulk M keha mass c keha aine erisoojus Võimsus N võimsus A töö t - aeg Nk keskmine võimsus Entroopia Q (või Q) ülekantav soojushulk U siseenergia muutus A töö kasutegur T absoluutne temperatuur S entroopia k Boltzmanni konstant W termodünaamiline tõenäosus (mikroolekute arv) N mälupesade arv p tõenäosus I informatsioon MN tekstide arv Elektrostaatika q elektrilaeng C mahtuvus potentsiaal
Rõhk p paskal Pa p=F/S Kiirus v meeter sekundis m/s v=s/t Töö A dzaul J A=Fs Võimsus N vatt W N=A/t Periood T sekund s - Sagedus Väike v herts Hz v=1/T Soojushulk Q dzaul J - Erisoojus c dzaul kilogrammi ja J/kg* ´C C=Q/m(tx- kraadi kohta tm) Sulamissoojus dzaul kilogrammi J/kg =Q/m kohta Aurustumissoojus L dzaul kiogrammi J/kg L=Q/m kohta
Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis. Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised -tihedus m - mass V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk S - pindala h - kõrgus v - kiirus t - aeg s - teepikkus A - töö N - võimsus - kasutegur tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur
Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Valem: v=l/t -> raadiuse poolt kaetud nurk l=r => v=r/t /t= (nurkkiirus) ; ühik 1 rad/s Nurkkiirus: =2f Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=r
Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumomendiks M nimetatakse mõjuva jõu F ja jõu õla l korrutist: M = F . l . Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek esineb vabal langemisel, sest siis puudub nii alus kui riputusvahend. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk , ühik 1 m/s. vk = l / t = s / t. Sirgliikumisel l = s . Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole.
Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt
7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N= kus N – võimsus (W), A – (voolu) töö (J), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U – pinge (V), I – voolutugevus (A) ja R – takistus (Ω) 8.Inertsimomendi väärtusi kehal on lõpmata palju. 9.Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud
Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh
m z m2 N m2 Punktmasside gravitatsioonijõud: F=G G=6,67 ⋅10−11 r2 kg2 Mm Maa gravitatsioonijõud: F g=G R2 F GMm M m Raskuskiirendus:a= = 2 =G 2 =9.8 2 =g m R m R s Kaal Mõisted: kaal P, raskusjõud F g, mass m, gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g Kaal: P=F g =mg Impulss Mõisted: impulss p, mass m, kiirus v Impulss: p=mv kg ⋅m Ühik (p): s v−v 0 mv−m v 0 ∆p Impulsi seos jõuga: a= ⇛ F= ⇛ F= ∆t ∆t ∆t ∆ p1 −∆ p 2 Impulsi jäävseadus: F 1=−F2 ⇛ = ∆t ∆t
46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px px antud temperatuurile vastava küllastunud auru mass 47. Termodünaamika I printsiip Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A; Q - gaasile juurdeantav soojushulk, U - gaasi sisenergia muut ja A gaasi kokkusurumisel tehtud töö.Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. 48. Soojushulk( ) ja erisoojuse liigid- iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka Q = CdT=cmdT
Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja kogutakistuse suhtega. E I= (NB! Valemis on E, tegelikult peab olema E) R+r Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Voolutugevus I A Pinge U V Takistus R Vooluallika sisetakistus r
annaabi.ee 
