edutuks osutunud katsel Kongos Kinshasas ning seejärel Boliivias, kus ta CIA toetusel tabati ja hukati. CIA Luure Keskagentuur Tuntud kui vastuoluline ja tähelepanuväärne ajalooline isiksus, olles kurikuulus kui halastamatu distsipliininõudja, kes kõhklematult laskis maha ülejooksikud ning keda toetajad samas austasid kui rangelt doktriinidele pühendunud juhti. Temast on kujunenud vasakpoolsete ühiskondlike liikumiste ikoon tänu tema märtrisurmale, poeetilisele truudusvandele klassivõitlusele ja soovile luua "uue inimese" teadlikkus, keda ajendavad rohkem moraalsed kui materiaalsed stiimulid.
luulet kui "kõnet, mis täielikult või osaliselt kordab sama helikuju". Hopkinsi küsimusele, "Kuid kas kogu luule on poeesia?" võib kindlasti vastata niipea kui poeetiline funktsioon pole enam piiratud poeesia valdkonnaga. Üldiselt kasutavad meetrilised tekstid poeetilist funktsiooni sellele määravat rolli andmata, ent luules on poeetiline funktsioon määrav. Luule ületab tegelikult poeesia piirid, kuid värss viitab sealjuures alati poeetilisele funktsioonile. Jakobson tõestas, et värsianalüüs kuulub täielikult poeetika kompetentsi ning viimast võib defineerida kui keeleteaduse osa, mis tegeleb poeetilise funktsiooni suhestamisega teistesse keelefunktsioonidesse. Poeetika selle sõna laiemas mõistes tegeleb poeetilise funktsiooniga mitte ainult luules, kus see funktsioon on ülekaalus teiste keelefunktsioonide üle, vaid ka väljaspool luulet, kus mõned teised funktsioonid domineerivad luulefunktsiooni üle.
Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.saj. 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid. Minnesingerid-12.saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia
Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9. sümfooniast. See pole juhuslik kokkusattumus, seda teeb Brahms teadlikult. 2. SÜMFOONIA on võrreldes 1.- ga klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Võib osutada metsasarvede poeetilisele kasutusele 1-osas või kõrvalteema peent nüansseerimist, kus ülemine hääl on antud tsellole ja alumine altidele või 2.-osa muusikalise mõtte arengul tsellode ja fagottide vastassuunaline liikumine. Karakteerne on ka see, et äärmistes osades on kasutatud 3 trombooni ja tuubat. See sümf. on kirglikust armastusest looduse ja inimese vastu. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. 3. SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde
sul valu teeb vendade vaev, ja nende õnnes ja edus on sullegi säramas päev su vaimu, su südame vara su vendade päralt nüüd kõik. - Kuis õitsevad liiliad haual, kus kumab sääl rooside läik (,,Las õitseda liiliad haual") Kaasaegse kriitika poolt sai ,,Lained" osaks karm vastuvõtt. Noorema põlvkon- na kriitikuid (G. Suitsu, H. Pöögmanni jt) pahandas keskpäraste värsside rohkus. Tegelikult andis Haava pahandavast bal- latist hoolimata ajajärgu poeetilisele mõt- tele paljugi täisväärtuslikku ja edasiviivat. Reaktsiooni ajalõpul ilmunud kogus ,,Ristilained" (1910) andsid ennast tun- da ajastu muserdusmeeleolud. Nagu kunagi laulukevadel sai nüüd jälle peaküsimuseks armastus. Armastus on siin lahutatud mitte ainult sotsiaalsest tunnetest, vaid ka loodus elamustest; loodus annab siin intiimsete tunnete jaoks sümboleid, nagu- täht, päike, lill, torm:(Siis mine laulusid lukustama)
tähendas nende jaoks ülimat vitaalsust, eluülistust, kus puutuvad kokku elu ja surm. Sürrealistide luulest käisid läbi androgüünia ja lapsnaise motiivid. Sürrealistidel oli müüditeooria, mis oli seotud nende sooviga ühiskond vastavalt oma arusaamadele ümber kujundada. Müüt on reaalsus, milleta ühiskond elada ei saa. Et luua uusi ühiskondi, on vaja uusi müüte. Sürrealism peab muutuma uuekollektiivse müüdi loomise vahendiks. Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Absurditeatri autorid näitasid olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid
Peened improvisatsioonilaadsed kaunistused viisides lasevad aimata mauride vallutatud Hispaania, aga ka ristisõdijate kaudu tulnud araabia muusika mõjutusi. Truvääride ja minnesingerite laulude viisid on tunduvalt lihtsamad ja meie kõrvajaoks ,,rahvalikumad". Tähtsaim nimi 12. sajandi trubaduurilüürikas on Bernart de Ventadorn (u 1130-1195), kes teenis aastaid Akvitaania Eleonore'i õukonnas ja lõi sellele daamile ka hulga laule. Peaaegu kõik tema laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile, kõrgest seisusest daami armastusteenistusele. Paljude tekstide kõrval on Bemart de Ventadomilt säilinud küll vaid 19 viisi, ent ometi ei tunne me neid üheltki teiselt trubaduurilt rohkem. Ka Põhja-Prantsusmaa truvääride hulgas on väga kõrgest soost laulikuid: esimeste truvääride hulgas oli III ristisõja kangelane, Inglise kuningas Richard 1 Lõvisüda (1157-1199), kes oli Prantsusmaaga tugevalt seotud, väga kuulus laulik oli ka Navarra
kahetsust talude ning taluperemeeste saatusaastail tehtud kompromisside pärast. hävitamise üle. Usutavasti aitas Sirge sellega Sellegipoolest ei olnud põlvkondlik kaasa teatava omapärase talu nostalgia eneseleidmine kerge, mida tõendab kujukalt kujunemisele ja taluelu poolavalikule 1963. aastal päris noore Mati Undi sulest peamiselt poeetilisele idealiseerimisele ilmunud, koolinoorte elu kajastav naiivne hilisematel aastakümnetel. Üsna head romaan “Hüvasti, kollane kass”. Kui Läänes vastuvõttu leidis ka Juhan Smuuli Antarktika astusid noored välja eelmise põlvkonna reisikiri “Jäine raamat” (1959), mis lisaks levis alalhoidlikkuse ja väidetava väikekodanlikkuse
tekstile. Ta vaatab polüfoonilist romaani kui karnevali hõlmamist ning monoloogilist kui menipposliku (s.t. dialoogilise) struktuuri lämmatamist. Iga poeetilise keele üksus on alati vähemalt kahene, mitte mõttes tähistaja/tähistatav, vaid pigem nii see kui ka teine. Poeetiline keel funktsioneerib kui tabulaarne mudel, kus iga “üksus” sarnaneb paljususest määratud tipule. Kirjandussemiootikat tuleb arendada tuginedes poeetilisele loogikale, kus pidevuse jõud oleks intervallis 0-2, jätkuvus, milles 0 näitab (denotes) ja 1st hüpatakse lihtsalt üle. 1 all mõtleb Kristeva sotsiaalseid, psüühilisi jne. “keeldusid” (Jumal, seadus, definitsioon). Realistlik kirjandus kuulub kirjeldava narratiivsuse alla ja on monoloogiline, intervallis 0-1. 0-2 poeetilise loogika saavutab vaid karneval. Bahtini sõnade klassifikatsioon (vt. selle kohta Toropi järelsõna Bahtinile, lk.
Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus
Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus
Seepärast irreaalsus ja reaalsus kokku sulanduvadki. Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus
annaabi.ee 
