=161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik annab selle väärtuseks ligikaudu 2,2 m/s, mis küll päris
0,00159∗1,1835 11 KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ωkr = 0,126474 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Esimesed osakesed hakkasid kaasa hõljuma 0,3554 m/s juures. Kuid kaaskandekiirust, kus kiht hakkaks vähenema ja toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused on suurusjärgus, kuid siiski erinevad. Kirjanduse järgi ωkr = 0,4598 m/s. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud
sarnaselt vedelikega. Reziimid: 1) liikumatu reziim gaasi kiirus väike, osakeste kihti iseloomustavad suurused ei muutu 2) keevkihi reziim kui kaasi kiirus ületab kriitilise piiri, hakkavab kihi poorsus ja kõrgus suurenema, kiht läheb üle keevasse olekusse. St et osakesed paiknevad kihis pidevalt aktiivselt ümber. Kui kiirust veel suurendada, suurenevad poorsus ja kõrgus veelgi kuni saavutatakse uus kriitiline piir 3) kaasakandereziim toimub pneumotransport, e gaasi liikumiskiirus muutub nii suureks, et see hakkab osakesi minema kandma Segamise meetodid: 1) mehhaaniline segamine kasutatakse erineva konstruktsiooniga segisteid Üldiselt segatakse vedelikke vertikaalsetes silindrites v tankides, mis võivad olla pealt nii avatud kui suletud. Proportsioonid võivad olla erinevad, sõltuvad segamise ülesandest 2) pneumaatiline segamine kasutatakse suruõhku või inertgaasi
b) Keevkihi (hõljuva kihi) režiim - kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema, kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse. c) Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus saab võrdseks kihi kaaluga ühe pinnaühiku kohta 8. Heterogeensete segude separeerimine. Mehaaniline ehk füüsikaline separeerimine. Süsteemid. Materjalibilanss. Mittehomogeenne ehk heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb
tootlikkust kuni 3%, saame täpsemad palgi mõõdud. 33. Millega palke kooritakse Olenevalt puuliigist, kvaliteedist ja palgi diameetrist eristatakse kahte võimalust. Keemiline (peamiselt USA-s), mehaaniline (lõikamine, hõõrumine, surveveega). Rootor-koorimispink – nürid noad (väiksem kadu), kuna koor pehmem kui puit. Probleem kuivanud ja külmunud puiduga (abiks teravad noad, freesid). Ühtlase kvaliteedi ja mõõtmed tagab freesimine (põõrlevad noad, pöörlev palk). 34. Mis on pneumotransport Sellega transporditakse saetööstuses puidu laastu, saepuru, tolmu ja puidukoort. Madal-, kesk- ja kõrgrõhuga transport imeva-, suruva või kombineeritud tegevusega süsteem. Kolm liiki: transportimine torudes materjali hõljuvas olekus; transportimine torudes materjali eelnevalt õhuga küllastades; materjali transportimine torusid mööda kapslites. 35. Saetoorme bilanss saematerjali valmistamisel - Koorimata toormest % Kooritud toormest %
energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel 2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites 4) riidematerjalide lõikamisel 5) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel 6) dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik tsisterni sees liigub. Põhjustajad: 1) korrosiooniproduktid 2) hapendumis- ja laguproduktid 3) puhastusagregaatide jäägid 4) sihilikult manustatud lisandid (näiteks tetraetüülplii etüleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda
d) Aerotranspordivahend 92-Millised on lintkonveierid lindi kandva haru kuju järgi? a) Sirge tasapinnaline b) Tasapinnaline ja künakujuline c) Sirge tasapinnaline äärikutega 93-Millised on tigukonveierite korpused põiklõike kuju järgi? (pole vastust) 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) Koppelvaator b) Korvelevaator c) Riiulelevaator 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) Vaakumsüsteem b) Surusüsteem c) Kombineeritud süsteem 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aereerimise põhimõte seisneb selles, et pulbriline või väga peeneteraline puistematerjal rikstatakse õhuga sel määral, et nende osakeste vahelised kontaktid kaovad. Selle tulemusel materjal muutub voolavaks sarnaselt vedelikuga
millel on teatud erinevad olekud. Keevkiht on võimalikult ühtlase tükisuurusega peeneteralise materjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbijuhitava keskkonna (katla puhul õhu) kineetilise energia mõjul. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad materjali osakesed kihist välja ning algab pneumotransport. Jaguneb mulliliseks ja tsirkuleerivaks keevkihiks Mulliline ehk traditsiooniline keevkiht 1. Koldekamber 2. Kütuseettekanne 3. Torurest 4. Õhukamber 5. Põleti kütuse süütamiseks 6. Ülekuumendi 7. Aurustusküttepind 8. Trummel 9. Ökonomaiser ja õhueelsoojendi
materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20 o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega. 94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) koppelevaatorid, b) korvelevaatorid, c) riiulelevaatorid. 95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi. 96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aerotranspordi vahendeid ei tohi seostada lennundusega ja õhutranspordiga, sest need seadmed on oma olemuselt täiesti maised. Nende nimetus tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nimetatakse aereerimiseks. Aereerimise põhimõte seisneb pulbriliste ja väga
siduda, nii et ka väävliheitmed on pea olematud. Veel on keevkihil kõrged soojusülekandetegurid, tänu millele on soojusülekandeks vajalik väiksem pind. Keevkiht on hea turba, biokütuste ja puidu põletamisel. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad materjali osakesed kihist välja ning algab pneumotransport. Keevkiht tehnoloogiat kasutati algselt keemiatööstuses, metallurgias enne kui ta jõudis energeetikasse. Keevkiht meetodi tööstusliku rakendamist alustas saksa keemik Fritz Winkler, kes 1920 töötas välja nn Winkleri gasifikaatori söele kasutades keevkiht tehnoloogiat. Tõuke keevkiht tehnoloogia rakendamiseks energeetikas andsid mitmed olulised tegurid, ilmnes, et keevkihis saab edukalt põletada vähevääruslikke kütused, madalad kolde temperatuurid ja absorbendi lisamine
Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metall osadele, mis on seotud vedela või puiste materjali ümbertöötlemisega segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potensiaalide vahe keskonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimis kohal: 1)Dielektriliste vedelike voolamisel. 2) Tolmu ja õhusegude liikumisel(pneumotransport) 3) Materjalide töötlemisel segistites. 4) Riide materjalide lõikamisel. 5) Ülekande seadmete, kummi rihmade hõõrdumisel. 6) Dielektriliste vedelike transpordil kui vedelik sisterni sees liigub. Põhjustajad: 1.korrosiooni produktid 2. hapendumis ja lagu produktid 3. Puhastus agregaatide jäägid 4. sihilikult manustatud lisandid(nt: tetraetüülplii- etuleeritud bensiinis). Elektrilaengute kogunemine: negatiivsed laengud võivad koguneda nt: vedelike pinnale,
annaabi.ee 
