1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia 35-aastaselt esimese ooper, kokku 94 ooperit viiuli, oboe, fagoti, tšello, flöödi, plokkflöödi, klavessiini, naturaalsarve, lauto,mandoliini, Fun facts •Bach oli ta suur austaja •ta hüüdnimi oli punane preester •ta ei abiellunud kunagi keiser Karl VI õukonnas 1740 viiuldajana Suri arvatavasti astmasse Üle 500 kontserdi "Neli aastaaega", "Gloria" https://www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA https://www.youtube.com/watch?v=NqAOGduIFbg https://youtu.be/s-_Gkk1ackk Aitäh kuulamas t!
Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, nö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi
tundsid lisaks eestlastele ka meie naaberrahvad: soomlased, lätlased, leedulased ja loodevenelased. Kandle algkodu ei teata. Arhailine kannel oli Eestis kasutusel kuni 19. sajandi keskpaigani, tänapäeval on taas väikekannelde taassünd. Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks. 19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks.
11.Miks ja kuidas hakkas eralduma vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? Otsiti kõlavärve , nende otsingud soodustasid instrumentaalmuusika tekkimist. Nüüd hakati samu laule kuulama pillide esituses. Ka tantsupalu hakati mängima eraldi. Pavaan aeglane pidulik, 2-osaline. Galliard 3-osaline tants. 12.Millised olid renessansiajastu instrumentaalmuusika zanrid? Canzon, sonata 13.Kuidas arenesid pillid renessansiajastul? Pille hakati ehitama perekonniti (plokkflöödi pere.) 16. saj. leiutati laulev pill viiul. (Stradivari, Amati) 14.Nimeta tähtsamaid klahv-, keel- ja puhkpille. Klahvpillid: klavikord, orel, klavessiin. Keelpillid: lauto, vioola. Puhkpillid: plokkflööt, pommer, krummhornid.
Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballett, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed 6 Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685)
märtsil 1687. Looming Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid
akkordidest, mis on allapoole järjestuses, eriti hiljem. Teema järjestikuse tõttu koosneb fuuga peamiselt järjendidest ja kadentsidest. Teost mängiti vabalt ja kiirelt. Kontserdit jätkas Moskva Peetri-Pauli koguduse koor. Nad esitasid 5 Taize laulu. Taize laulud on eelkõige mõeldud palverühmadele laulude saateks. Võib öelda, et Taize kogumiku laulud on palvelaulud. Sageli on nad lühikesed ning kerged ära õppimiseks. Laule esitati plokkflöödi ja oreli saatel. Esimene laul oli keskaja meloodiaga, kus lauldi Jeesus Kristusest. Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud. Mina tavaliselt ei käi sellistel kontserditel ning eriti ei huvitu nendest. See kontsert oli
Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süzeed pisut vähem avameelsed. Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta jumalateenistustel esitamiseks missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga teoseid: motette ja oratooriume. Teoseid Viiuli-, oboe-, fagoti-, tsello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-, naturaalsarve-, lauto-, mandoliini-, Viola d'amore kontserdid 94 ooperit 92 sonaati 4 oratooriumi avamängud kantaadid missa osad motetid Kasutatud kirjandus URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Vivaldi (01.03.2014) URL= http://www.slideshare.net/tiiatarto/vivaldi-2420768 (02.03.2014) URL= http://www.kultuur.info/syndmus/antonio-vivaldi-aastaajad/ (01.03.2014) Täname kuulamast!
Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobald Böhm (1794–1881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on tavaliselt 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised. Paljud mudelid on aga auguga, n-ö brill- või ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissando't. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne
külgedele, edule ja ebaedule sellisel kujul, et õpilane ei taju vaenulikku kriitikat. Erinev on ka akadeemiliste õppeainete esitusviis: õppekava on üles ehitatud kasvava spiraalina. See tähendab, et õppeained läbivad kogu 12- aastast koolitsüklit teatavas rütmis. Tunnid algavad tavaliselt kella 8 9 aeg ning päeva alustatakse palve või sobiva salmiga. Järgneb lühiajaline ühistegevus, näiteks laulmine, kooris deklameerimine või plokkflöödi mängimine. Tundide alguses toimub kordamine, mis on eelnenud õppeprotsessi jätkamine. Õpilasi aktiviseeritakse moodustama eelmise korra ainestikust isiklikke mälupilte, õpiku kokkuvõte viimistletakse õppeprotsessi tulemusena töövihikusse, sellest tulenevalt aktiviseerib kujutlusvõimet. Seejärel algavad põhitunnid, mis kestavad kaks tundi, et õpilased saaksid ainesse põhjalikult süveneda. Õpetatu süvendamine on praktiline osa käsitletu töötatakse tegevusliku kasvatuse
tutvumine Kirjandus - muinasjutud, legendid, vana testamendi lood, vana-skandinaavia ja kreeka mütoloogia, maailmakirjanduses tunutd raamatud. Matemaatika - kõik harud Võõrkeeled - tavaliselt kaks, koos sissejuhatusega vastavasse kirjandusse Ladina ja kreeka keel - tänapäeval veidi unarusse jäänud Ajalugu - vana ja uuema aja käsitlemine Geograafia - hõlmab kogu maailma maateadust Kunst - maalimine, joonistamine, voolimine, skulptuur Muusika - laulmine, plokkflöödi mängimine, muusika väärtustamine. Võimaluse korral eratunnid ja lisainstrumentide õppimine. Koorilaul ja orkester. Loodusteadused - botaanika, bioloogia, füüsika, keemia, geoloogia, astronoomia, optika, antropoloogia, füsioloogia, toitumine, hügieen, elektroonika. Käsitöö - kudumine, heelgeldamine, tikkimine, nukkude meisterdamine, korvipunumine, puutöö, sepatöö, keraamika, raamatuköitmine. Aiandus - praktiline ja teoreetiline Kehaline kasvatus
sarvest, luust, kivist, pilliroost ja konnakarpidest. Ennemuiste kutsuti flöödiks kõiki puhutavaid pille, aga antiikajal pandi igale instrumendile nimi. Flöödi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast flatus, mis tähendas hingamist, puhumist, aga ka peeretust. Luust flööt oli tibia, sama sõnaga nimetati ka sääreluud. Umbes 5000 aastat tagasi oli flöödivalmistamine lausa omaette kunstiala ja tollaseid otsast puhutavaid pille võib pidada plokkflöödi eelkäijaiks. 16.-17. sajandil olid plokkflöödid väga hinnatud muusikariistad Erinevalt tänapäeva põikflöötidest puhuti muistseid flööte otsast. Neid valmistati luust (põhjapõdra sarv, lamba sääreluu), mille sisse puuriti puhumisauk ja mitu sõrmeauku. Juba enne vaaraode dünastiaid (enne 3000 eKr) mängiti Egiptuses pilliroost või metallist valmistatud flööte. Sarvepillid Esimesed sarvepillid tehti, nagu nimetuski ütleb, looma sarvedest. Aafrikas valmistati need
HAMLET: Me kuulame sõna, olgu ta kasvõi kümme korda meie ema. On teil veel meiega asja? ROSENCRANTZ: Mu prints, mis on teie märatseva käitumise põhjus? Uskuge, te sulgete ukse omaenda vabaduse ees, kui varjate sõprade eest oma muresid. HAMLET: Mul pole tulevikku, mu härra. GUILDENSTERN: Kuidas see saab võimalik olla, kui kuningas on oma sõnaga kuulutanud teid Taani troonipärijaks? HAMLET: (võtab maast plokkflöödi) Oo, plokkflööt. Omavahel öeldes miks te püüate mind üle kavaldada, nagu tahaksite mind püünisesse ajada? Kas te mängiksite seda pilli? GUILDENSTERN: Ma ei oska, mu prints. HAMLET: Palun teid. GUILDENSTERN: Uskuge mind, ma ei oska. HAMLET: Ma anun teid. GUILDENSTERN: Ma ei tunne ühtki sõrmevõtet, mu prints. HAMLET: Mängida on sama kerge nagu valetada. Valitsege sõrmede
annaabi.ee 
